Nii nagu maailma on ümmargune ja pidevas muutumises, nii on ka minu karjäär teinud siin 3 tiiru ja muutunud. Need kolm õppeaastat on olnud minu jaoks väga väärtuslikud. Olen teile juba sõnastanud, kui oluliseks on Ahja mulle saanud, kui kallid on kõik mu kooli lapsed ja minu inimesed siin majas! Ma hoian südames neid vahvaid hetki, neid väljakutseid, neid loovaid lahendusi, ettevõtlikke tegemisi, koostöös asjaajamist ja korraldamist! Ma hindan siiralt seda aega, mis ma olen veetnud koos teiega ja hindan ka enda kasvamist ja muutumist ning endast teadlikumaks saamist. Mul on siit palju kaasa võtta ja loodan, et suutsin ka midagi olulist endast maha jätta, et see elaks, hingaks ja areneks edasi koos teiega!

Aitäh, armas Friedebert Tuglase nimelise Ahja Kooli pere, et te mind vastu võtsite, olite sel lahedal rändamisel koos minuga ja minge sama hoogsalt ja innuga edasi! Maailm ei peata oma pöörlemist, ärge teiegi peatage oma õpihimu, arengut, ettevõtlikkust, loovust ja koostöötahet!

Jälgige info saamiseks ikka kooli kodulehte, Stuudiumit ja kooli FB leht jääb ka avatuks. Koolikorralduslike küsimuste osas palun pöörduda Põlva kooli, info@polvakool.ee

Viimane koolinädal oli sündmusterohke ja tegelikult veel täiesti töine ning finiš oli vägev. Sel aastal oli lõpupidu sama oluline kui eelmistel aastatel, sest tähistasime õppeaasta lõppu, uusi teadmisi ja oskusi ja arenguid. Teisalt oli selle õppeaasta lõpp kuidagi veel tähtsam ja hinges erilisem, sest see oli viimane Friedebert Tuglase nimelise Ahja Kooli lõpuaktus.
Meile on juba traditsiooniks saanud teha asju teisiti kui tavapärane ja seepärast võtsime viimase koolikella aktuse kohe erilise tähelepanuga käsile. Panime juhtkonnaga pead kokku ja korraldasime laheda grande finale. Alustasime oma aktust õhtul, et kogu koolipere saaks aktusel osaleda ja oodatud olid ka külalised lähedalt ja kaugelt. Kogu ringkäigu saatis meid droon, millega klõpsutas pilte Georg Erik Org. Õhtu juhatas sisse Rita Lutsari kirjutatud Ahja kooli laul, mille laulsid esmaspäeval linti: Berit Taukul, Tiia Tenno, Leili Rood, Karin Pikk ja Pirjo Pall. Seejärel kõlas kuskilt koolikell..kõlas ja kõlas kuni rahvas leidis kõlistaja raamatukogu vaateplatvormilt. See oli Ahja kooli vaim, kellel oli konkreetne sõnum:
Mina olen selle kooli vaim
ja ei sega mind ükski võim.
Jään valvama ma seda maja
ja teen kõik, mis on vaja,
et õpihimu oleks siin hinnas
ja ettevõtlikkus tuksumas rinnas
ja koostöös sünniks kõik hea,
nii elu siin õitseb, ma tean!
Ja äkitselt oli vaim ka kadunud ja koolipere liikus trummipõrina saatel edasi sillale, kus õpetaja Aira eestvedamisel sai iga klassi esindajad, õpetajad, lapsevanemad ja direktor lasta vette oma laevukese koos heade soovidega Ahja koolile.

Seejärel pöördus pilk mõisale, kus samuti hiilis ringi üks kummitus, kes püüdis tähelepanu õpetaja Aili koostatud ja õpetaja Annely ettekantud viktoriinilt Ahja kooli kohta. Õnneks oli siiski kooliperel Ahja kooli ajaloost nii mõnigi teadmine võtta ja viktoriin sai edukalt sooritatud. Üht võitjat ei selgunud, aga see polnud ka omaette eesmärk, võitjad olid kõik, kellele jäi midagi uut meelde.

Edasi viis rongkäik spordiväljakule, kus ootas ees üks korralik koostööharjutus. Direktor ja õpetaja Kervin lasid inimeste seas ringi käima ühe valge õhupalli, mis imiteeris üht väga head ideed, mille kogu koolipere pidi õrna puudutusega saatma rivi algusest lõpuni. Küll segas tuul, küll sääsed, küll segadus sellest, kas pall peab liikuma nüüd edasi või tagasi:). Oh, seda lusti ja lõbu ja pika püüdmise peale sai pall oma eesmärgini. Eks see koostöö tegemine olegi üks selline takistuste ületamine, sõbralik toetus, üksteisele ideede põrgatamine ja lõpuks ühisele eesmärgile välja jõudmine.

Spordiväljakult viis tee laulukaare alla, kus jätkus üheshingamise kontroll. Juba direktori vastuvõtul sai selgeks, et inimese keha on pill ja seda saab igaüks kasutada. Seega saime oma kehapilliga Rita trummi järgi rütmi tehes selgeks, et meie ühes hingamisega on lood ikka väga head. Pause täis ei plaksutatud ja rütmipillid olid kõik tõesti ühes rütmis. See tunne on hea ka uude õppeaastasse kaasa võtta.

Järgmine peatus oluliste peatuste teekonnal Ahja kooli loos oli madalseiklusrada ja mänguväljak, kus tehti küll vaid põgus peatus, sest juba nägime, kuidas keegi hirmsasti toimetab koolimaja ees. Kõik labidad ja rehad olid ka välja kraamitud. Koolipere liikus vaatama, mis ometi toimub. Meie rõõmuks kohtusime uuesti 2022.a. jõulupeol tuttavaks saanud vanaema ja tema lapselastega, kes olid ka kooliaasta selja taha jätnud ja nüüd maale vanaemale appi tulnud. Oi seda sädistamist ja kädistamist ja no maatöö oli neile lastele küll võõras mis võõras ja Youtube ka just õigeid vastuseid ei andnud. Samas, töö sai lõpuks meie oma koolilaste abiga tehtud ja juba järgmisel kevadel on koolimaja hoovis näha krookuseid.
Sealt edasi viis ühine tee kultuurimajja, kus Mia-Merethe laulis vahva laulukese ja siis sai sõna direktor. Direktori kõne kandev mõte oli see, et kõik on pidevas muutumises ja igal aastal õpitakse juurde erinevaid teadmisi ja oskusi. Samas oli üks muutus kogu kooliperes ühine - suhtumine sellesse, kui oluline on meie enda kool. Mõistmine, kui tore on, et meil on ühiselt loodud väärtused: õpihimu, ettevõtlikkus ja koostöö. Kui oluline on, et me saame koos kujundada õpihimulist inimest. See väärtus, et me ühise kooliperena ütlesime välja, et meie kool on meie elus olulisel kohal, et me oleme teinud selle arendamisel head tööd ja me ei soovi, et see kaotsi läheks, see väärtus on direktori jaoks hindamatu ning ta võtab selle kindlasti enda südames kaasa. Direktor avaldas tänu kogu kooliperele selle imetoreda teekonna eest Friedebert Tuglase nimelises Ahja Koolis.

Pärast kõnet said kõik õpilased oma 2023/24 õppeaasta lõputunnistused ja kõik õpilased, kel veel kooli märk puudus, said kingiks ka selle kaasa. Vaata ka kiituse saanud õpilaste nimekirja Kool kiidab rubriigist kodulehel. Õhtu jätkus õpetaja Karini tänusõnade ja tunnustusega meie kooli loovatele kunsti harrastajatele ja kunstiviktoriinis osalejatele.
Tänusõnu jagus õhtusse veel ja üllatuse tegid õpetajad, kes kinkisid direktorile õpilaste kirjutatud soovide kogumiku, noortekeskusest Piret, kes tänas toreda koostöö eest ja hoolekogu, kes tänas lahkuvaid õpetajaid Üllet, Annelyt, Kaisat, Kervinit ja Rainit ja direktorit.
Aktus oli liigutav, siiras ja südamlik, nii nagu meie kooli aktused ikka, aga pidu ei lõppenud veel ning suundusime kogu seltskonnaga koolimajja, kus ootasid juba koridorides kaetud lauad, kuhu kokk Ülle oli meisterdanud imemaitsvad pizzad ja rabarberikoogid. Õhtu sai jätkuda mõnusas suminas, heade soovide ütlemisega suveks ja suveplaanide tegemisega.

See oli üks imetore aasta, mis küll sisaldas ebakindlust, ärevust, muutuste tuuli, aga leiame ise muutustest omale positiivset, elus edasi viivat ja kujundame jätkuvalt Ahja majas õpihimulisi inimesi, siis on elul kindlasti värvi!:)
Tekst: Pirjo Pall, pildid Georg Erik Org, Pirjo Pall ja Ilvi Suislepp

Eesti Kunstikoolide Liidu, klubi ProCultura ja Lihula Muusika- ja
Kunstikooli korraldatud helikandjate ümbriste kujundamise konkursile
laekus kokku 492 tööd. Kunstilise konkursi algataja Peeter Kodari sõnul
oli nii suur osavõtt meeldivaks üllatuseks: „Ma poleks uneski näinud, et
Eesti noored ligi 500 tööd sellele konkursile esitavad.“
Nende tööde hulgast valiti välja 37 parimat tööd, mille hulgast saab
publik valida oma lemmiku.
37 parima hulka jõudis ka meie kooli 1.klassi õpilase Mia-Merethe Lauri
plaadiümbris “Mutionu pidu”. Tema poolt saad hääletada Kunstiblogis ja
Stuudiumis ja siit lingilt: https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120289000/vali-oma-lemmik-koolilaste-kujundatud-plaadikaante-seast

Tall Ships Races Tallinn 2024 joonistusvõistlusele ”Tuult purjedesse”
saabus 1180 joonistust üle Eesti. Žürii valis nende tööde hulgast välja 80
parimat tööd.
Parimate hulgas on ka meie kooli 1.klassi õpilase Ari Tambet Tõnsi
joonistus “Merepidu”, kus merel pidutsevad kajakad.
Kõik 80 parimat tööd pildistatakse üles ja neid eksponeeritakse suvel
Tallinnas Vabaduse väljakul ja Balti jaama kunstitänaval.

Meil oli suurepärane võimalus kevadel, kolm aastat tagasi, võõrustada enda juures Soomest, Hepokulta koolist eriõpetaja Kristiinat ja väliseestlast Eerot, kes on kirjastaja, haridusaktivist, aga on olnud ka 1-1le õpetaja. Nemad soovisid tutvuda meie koolikorraldusega just haridusliku erivajadustega õppijatega tegelemisel. Vastutasuks oma teadmiste ja kogemuste jagamise eest, kutsuti meid lahkelt ka Soome külla. Külaskäigu planeerimine küll päris kolme aastat ei võtnud, aga nagu elus ikka, siis juhtub vahepeal igasugu asju ja meie reis sai päriselt teoks alles käesoleval aastal. Külastuse majutuskulude ja transpordikulude eest Soomes maksis lahkelt Eero, kelle sugulane oli talle just haridusalase koostöö soodustamiseks Soome ja Eesti vahel jätnud pärandi.

Küll on tore, et külastus siiski teoks sai ja 24-26.04 veetsime Aili, Annely, Raini, Terje, Tiia ja Pirjoga Soomes, Turu linnas, et arutleda haridusereformi mõjude üle Soomes, tutvuda Turu linna oluliste vaatamisväärsustega ning kõige olulisemana - tutvuda Hepokulta kooliga ning koolikorraldusega. Hepokulta kool on piirkonnakool, kus õpivad õppijad 1.-6.klassini, koolis on ca 500 õpilast ja 37 õpetajat, abiõpetajat. Kool on alati tegutsenud algkoolina ning teeb tihedat koostööd ka piirkonna lasteaiaga. Koolile on omapärane suur ja järjest kasvav erivajadustega õppijate hulk, kellest suure osa moodustavad ka teise kodukeelega õpilased. Selline omapära on kujundanud koolikorralduse ja koolikultuuri, millest oli meil väga palju õppida ja samas leidsime ka suurel määral ühisosa.

Millised olid meie peamised sarnasused?

• Hoolivus, tähelepanelikkus, soojus, valmisolek sekkuda, hoiak - need on meie lapsed
• koostöö õpetajate ja tugipersonali vahel
• erinevate klasside koos tegutsemine
• väikeklasside olemasolu
• õuevahetundide pidamine (muidugi meil on selles osas veel arenguruumi)
• tasuta koolilõuna
• hea tehniline valmisolek igas klassis
• pikapäevarühm
• pühendumine kasvatustööle
• eesmärgistamine (seal toimis see küll veidi teistmoodi, aga ülekoolilisena küll)
• kaunis looduslik keskkond
• dokumentatsiooni loomine õppijate kohta
• tihe kontakt lapsevanematega
• mõistmine, et lastele on pärast 6.klassi kooli vahetamine üsna keeruline ning toob sageli kaasa langust õppeedukuses või koolikohustuse täitmises
• koolil jäävad käed lühikeseks õpilaste koolikohustuse täitmise tagamisel, perede mõjutamisel
• tugipersonal töötab osalise koormusega (nt psühholoog, sotsiaaltöötaja)
• kasutusel koolihaldussüsteem nagu Stuudium, aga lihtsam, vähema infoga
• aktiivne õpilasesindus
• haridussüsteemist võetakse raha vähemaks, on mure töökohtade säilimise üle

Äratundmisele lisaks leidsime ka mitmeid erinevusi, millest mõned tekitasid kindlat soovi ka ise neid meetodeid ja võimalusi kasutada. Samuti leidsid Hepokulta kooli õpetajad meie kogemustest üht ja teist, mida nad sooviksid oma koolis juurutama hakata.

Peamised erinevused olid:

• Õppekorraldus kuni 6.klassini
• riiklikus õppekavas erinevused ainemahtudes
• valikaine süsteem on erinev
• huviringe koolis ei pakuta hetkel
• palju erinevaid tasemegruppe, sellest tulenevalt suur koostöö õpetajate ja abiõpetajate, tugispetsialistide vahel
• kooli medõde osaleb aktiivselt IÕK jm õpilase diagnoosist lähtuvate õppekorralduslike dokumentide koostamisel
• spetsiaalne Soome keele õppimise kursus, kestvusega 1a, vajadusel 1,5a.
• väga konkreetne päeva struktuur, tunni ülesehitus
• koolimajja sisenetakse koos klassijuhatajaga, koolimaja on hommikul lukus
• koolibusse ei ole, osadele õpilastele linna poolt korraldatud transport (HEV õpilased)
• õpilased on kõik õuevahetundides
• koolis telefone ei kasutata, need on rangelt kotis, nutialasid ei ole
• kõikides klassides on nutiteler
• koolis on psühholoog, eripedagoog, sotsiaaltöötaja, abiõpetajad tundides, süsteem on väga paindlik
• kasutusel on riiklikult koostatud tasemeõpikud, igas aines 3 taset
• Soomes puudub TERA, opiq, e-koolikott
• Soomes ei ole sellist asutust nagu Rajaleidja, kes annaks koolile soovitusi õppekorralduse jaoks, koolid saavad vanemate loal vaid lapse diagnoosi
• eelkool 2 aastat, 1 aasta lasteaias ja 1 aasta koolis, kooli alustavad lapsed 7.aastaselt

Mida sooviksime ehk ka oma koolikorralduses rakendada? Suureks sooviks oleks kindlasti tasemeõpikute olemasolu, mis toetaks õppekorralduse paindlikumat ja kiiremat kohandamist vastavalt õppijale. Sooviksime, et riiklikult loodaks abiõpetaja või tugiõpetaja ametijuhend ning ametipõhine palgasüsteem, mis tooks vastava ettevalmistuse ja haridusega inimesed haridussüsteemi õpetajatele toeks. Sooviksime rahastust, mis kataks muukeelse õppija ettevalmistava aasta keele ja kultuuri õppimiseks, et siis hakata tegelema riikliku õppekava täitmisega. Need on muidugi suured eesmärgid ja meie saame vaid olla siin sõnumi viijaks ja mõttevahetuste ärgitajaks. Nüüd aga need asjad, mida õpetajad arvasid, et võiksime kohe ise katsetama hakata olid: hommikul koos päeva alustamine tervitusega (laps saab valida sobiva tervituse pildilt); õuevahetundide pidamine; boonussüsteem eesmärkidest kinni pidavatele õpilastele (lapsed saavad ise valida omale boonuse, milles lepitakse õpetajaga kokku); füüsilise rahutusega kimpus olevatele lastele raskuspatjade tegemine ja kasutada andmine või kummilintide sidumine lauajalgade vahele, et anda võimalus lapsele vaikselt liikuda ja oma ärevust maandada. Kindlasti jätkame koostöise koolikorraldusega, õpilaste märkamisega, nendest õpihimuliste inimeste arendamisega ning hoolimisega.

Hepokulta kool võttis meilt toreda mõttena kaasa Stuudiumi ja selle võimalused; pika või paaristunni pidamise, et õpetajad ja tugispetsialistid ei peaks pidevalt mööda majasid ringi jooksma (õppetöö toimub seal kolmes majas) ja logopeedi kaasamise õppekorraldusse, sellest tunnevad nad väga puudust.

Me oleme väga tänulikud võimaluse eest saada ja jagada kogemusi Soomes, meil vedas meie võõrustajatega, kes tõesti olid tähelepanelikud ja hoolivad. Lisaks koolikorralduse teadmistele saime ka väärt teadmisi Turu linnast, selle ajaloost ja praegusest elust ning tundsime, et ega me nii erinevad polegi.

Rohenädal 2024 keskendus sel korral peamiselt toidujääkide vähendamisele ja nende õigele sorteerimisele. Loomulikult rääkisime Rohenädalal ka keskkonnahoiust ja märkamisest laiemalt ning tegelesime taaskasutuse ja väärindamisega, aga nüüd kõigest samm-sammult.

Esmaspäeval tervitasid õpilasi plakatid koolimaja seintel, mis kõnelesid toidu raiskamisest, kuidas seda vähendada ning mida igaüks meist saaks teha, et me nii palju koolitoitu ära ei viskaks, eriti supipäevadel. Direktor käis ka sööklas meelde tuletamas, et toitu peab vähemasti maitsma, eeldada, et ei maitse, ei tohi kunagi, sest koolitoit on värske ja armastusega just meie kooli õpilastele valmistatud. Lisaks sai alguse kogu koolinädala arenev kevadiste õitsejate aknalaud. Küll see oli armas üllatus ja nii põnev oli näha, kuidas iga päev lisandus sinna erinevaid taimi, millel kenasti ka silt juures, teavitamaks lille nime.

Teisipäeval oli seintele lisandud plakatid mõistlikust majandamisest. Lähemal uurimisel selgus, et tegemist oli 6.klassi neidude projektitööga kodunduses, kus käsitleti põhjalikult kodus mõistlikuma majandamise viise (vaata ka pildilt).

Kolmapäeval tuli meile külla Epp Petrone, kes on kirjanik, kirjastaja ja ka keskkonnaaktivist. Tema rääkis 1.-4.klassi õpilastega elust koos koduloomadega, lugudest, mis ta loomadest on kirjutanud ja soovitas ka lastel oma lood üles kirjutada ning need alles hoida. Küll on armas kunagi neid lugusid lugeda ja meenutada. 5.-9.klassiga kõneles Epp keskkonnahoiu teemadel. Põnevalt rääkis ta sellest, kuidas tegelikult saame keskkonnahoiul alustada endast- esmalt hoides ja väärtustades oma aju ja seda läbi mõistliku nutiseadmete tarbimise. Mõistlik on küll infot kasutada ja töödelda, aga seda piiratud mahus ja selliselt, et lühimälu pihta ei saa ning ööseks panna seadmed lennurežiimile ja lülitada välja ka wifi ruuter. Nii saab igaüks hoida oma aju, et üldse olla keskkonnale kasulik, mõelda välja lahendusi, mis päästaks ühiskonna ja teeks kasu. Veel rõhutas Epp, et riietumisel on mõistlik vältida kiirmoekette, sest nemad kasutavad tekstiile, mis ei ole keskkonnasõbralikud ning nii paljude riiete tootmine maailma vähendab tohutu kiirusega looduslikke ressursse. Soovitus on taaskasutada ning siiski uue riide soetamisel see enne kandmist korduvalt läbi pesta, et mikroplast ja sünteetilise värvi osakesed nahka ei imenduks. Samuti hoiatas kirjanik noori värve sisaldavate maiuste ja kihisevate jookide eest, just ikka selleks, et elada tervemat ja paremat elu ning seeläbi leida ja luua lahendusi, mis säästaks keskkonda.

Pärast kohtumist kirjanikuga arutleti 9.klassiga samadel teemadel edasi ning 9.klassi neiud kirjutasid kokku plakati, kus on ideid, kuidas väärindada valmistoidu jääke ja mitte neid ära visata (plakat pildil).

Rohenädala neljapäeva kõrghetk oli taaskasutuse moešõu, mille kandev teema olid aksessuaarid ehk võimalus, kuidas vältida ületarbimist ja luua ühest baasesemest mitu erinevat välimust. Näiteks kui sul on üks must pikk kleit (nagu demonstreeris direktor) saad sellest teha mitu erinevat kostüümi vahetades peaehet või kübarat, lisades vöö või vahetades kingad ja käekoti. Mehed saavad üht ülikonda rikastada nii erinevate kingade, mansetinööpidega kui lipsude vahetamisega ja nii me vähendamegi riidetööstuse ületootmist. Loomulikult oli ka sel aastal kostüüme, mis olid tehtud lihtsalt kandjale sobivamaks ja moekamaks või silmapaistvamaks. Loodi lipsudest krae, telefonikotte, õmmeldi kangajääkidest käekotte ja tehti kleitidest pluuse ning retukatest lühikesi pükse erinevate kaunistustega. Silmailu oli rohkesti ja näpuosavust ning loovust kuhjaga. Täname veel kord ettevalmistamise tiimi ja neidusid, kellest said imelised modellid!

Ja väga sobivalt Rohenädalasse laekus ka info Rohejahi meeskonnalt, et meie kool võitis loosiauhinna! Olime tublid ja edastasime kampaania korraldajale AS Kuusakoskile hulga vanu elektroonikaseadmeid ja küünlaümbriseid! Osalejatele kummardus ja tänuplakat 2.korrusel:).

Reedel kulmineerus kogu rohenädal taaskasutuslaadaga, kus kaubeldi nii mänguasjade, raamatute kui endale väikseks jäänud riietega. Toimus vilgas vaatlus ja ka ostutegevus. Laada kõrval pakkus kehakinnitus kohvik "Tarbi targalt", kus pakuti sööke, mis säilivad kaua või on tehtud selliselt, et kasutada ära nt munavalgeid, mis on küpsetamisest üle jäänud või tehti tortillasid, et iga sööja saaks valida sinna täidiseks just selle, mis meeldib, et vältida toidu ära viskamist, sest üks koostisosa ei meeldi. Kohvikus ei kasutatud ka ühekordseid nõusid. Tüdrukute klubi tänab oma peresid kohvikusse panustamast!

Loodame, et Rohenädal andis uusi teadmisi, kuidas tarbida targalt, kuidas vältida toidu ära viskamist või seda siis õigesti käidelda, kui ikkagi on vaja tooraine või toit prügisse viia.

Tekst Pirjo Pall, pildid Rita Lutsar ja Pirjo Pall

Üksteiselt õppimine, kogemuste jagamine ja kogemine on suur osa õppiva organisatsiooni olemusest ja õpihimust. Meie soovime end hoida värskena, saada uusi teadmisi, näha teisi koole ja ilusaid Eesti paiku ja seda kõike me Häädemeeste Keskkooli külastades ka saime.

Miks valisime just Häädemeeste Keskkooli? Leidsime, et meil on Häädemeestega päris palju sarnast: oleme olnud ise keskkool, me oleme mõlemad ettevõtlikud koolid ja KiVa programmi rakendajad. Meil on ühiseid inimesi- Häädemeeste Keskkooli õpetaja Astrid on meie kooli vilistlane ja meie õpetaja Ülla kursaõde on Häädemeestel õppejuht. Lisaks olid Häädemeeste KiVa tiimi liikmed meil paar aastat tagasi külas, sest siis nad alles asusid oma KiVa teekonnale ja soovisid meie kogemusi kuulda. Seega nüüd oli aeg küps vastuvisiidiks. 

Mida kogesime? Me tundsime tõeliselt sooja vastuvõttu ja lahket kooliperet. Õpilased olid viisakad, koolimaja avar ja täis suurepäraseid õpilastöid- nii luuletusi, maale, pilte kui tehnoloogia tunnis valminud uksesilte. Õpetajad külastasid Häädemeestes ka tunde:

• 2.klassis toimus matemaatika õpetaja ja informaatika õpetaja koostöös läbiviidud tund
• 3.klass kodukoha looduse tund (Häädemeeste kohalik ajalugu, kombed jne)
• 7.klassi inglise keel, kus õpilased sooritasid asjalikke dialooge
• 8.klassi eesti keel, kus teemaks oli keerukas lauselühend ja sealt kogesime, et pikk tund või paaristund oleks andnud ehk teemast arusaamiseks paremad tingimused
• 9.klassi vene keelt asendas direktor Pirjo, kes lõimis vene keele ja karjääriõpetuse tunni
• väikeklassi tund
• raamatukogutund Kaile ja Üllale, kus raamatukoguhoidja, kes annab ka eesti keelt, innustas oma kirega lugemise vastu ja andis hea idee lugemise ergutamiseks

Kõikidest tundidest võtsid meie koolitöötajad kaasa tunde, et õpetajad ja töötajad on asjalikud, tunnevad oma lapsi, naudivad oma tööd ja õpilased töötasid kenasti kaasa. Võeti kaasa ka mõni mõttepojuke, kuidas oma tunnis ehk mõnda võtet kasutada ja õpetaja Ailil hakkas mõte tööle informaatika ja matemaatika lõimimiseks. 

Pärast tunnivaatlusi tegime KiVa teemalise vestlusringi. Häädemeeste meeskond jagas oma kogemusi, rõõme ja kahtlusi ning veel tööd ja pingutust vajavaid teemasid. Meie omakorda saime jagada oma selle aastast kogemust integreerides KiVa teemasid koolipäevadesse ja üritustesse, tilgutades sedasi teemasid sammhaaval. Loomulikult arutlesime üldise koolikorralduse, õppekavade koostamise ja koolide igapäevaelu teemadel. Tarkade inimestega on ikka hea asju ajada:).

Pärast koolimaja külastust soovisime end veel harida ja sõitsime Kabli RMK keskusesse, kus meil oli tore külastuskeskuse juht. Giid rääkis kirglikult keskkonna huvihariduse andmisest ja endise metsamehena (nagu ta end ise nimetas, hoolimata sellest, et tegemist oli naisega) jagas ta kinnitusi, et tegelikult on Eestis metsa veel küll ja raiumine on üks oluline osa metsa hoidmisest ja hooldamisest. Kuulasime huviga giidi pajatusi külastuskeskuse väljapanekutest ja väga tore oli kuulata ka tema kui elukestva õppija arengulugu! Soovitame kindlasti minna Kabli RMK keskusesse ja vaadata sealset näitust ning matkata matkarajal. Sealne loodus on imeline ja väärib nautimist ja vaatlemist, lasime endki meretuulel sasida (vaata ka pilte all).

Kokkuvõtvalt- koolitöötajatel oli asjalik õppepäev, aga sama asjalik oli loodetavasti õpilastel kodus, kes said iseseisvalt oma õpioskusi kasutada ja 5.-9.klass pidid oma õpioskusi ka analüüsima, kirjeldama ja testima. Ootame põnevusega saadud tulemusi ja arutelusid õpilaste avastustest.

Pildid Annely, Ilvi, Tiia ja Pirjo, tekst Pirjo

Eelmise nädala teisel poolel oli meil võimalus osaleda üleriigilisel õppejuhtide koostööpäevadel. Konverentsi tüüpi koostööpäevad olid sisustatud ettekannete, kohtumiste ning õppekäikudega. Kuulates ettekannete tegijaid, olid kuklas küsimused, et kas seni oleme Ahja kooliperega teinud kõik mis võimalik, et toetada õpilaste arengut ning mida veel võiks ning jõuaks teha? Õppisime ka ise, näiteks tehisintellekti kasutamise võimalusi tundma. Kuulasime Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajate selgitusi lähematel õppeaastatel toimuvate muudatuste kohta koolilõpetamiseks vajalike eksamite korralduse osas. 

Ajaloolase ja õppejõu David Vseviovi ning psühholoog Ülli Kukumägi ettekanded olid sellised, millest tahaks teilegi edastada noppeid. 

Tausta tajume me kõik: teadmiste hulk kasvab pöörase kiirusega, info on hõlpsasti kättesaadav. Mida siis sellises olukorras õpetada, mida jätta õpetamata? Parafraseerides Vseviovi - olulised on väärtused. Süda läks soojaks. Friedebert Tuglase nimelises Ahja Koolis oleme viimased paar õppeaastat toimetanud väärtuspõhiselt. Õpihimu, koostöö ning ettevõtlikkus on olnud meie lipulaevadeks. D. Vseviov: “Kui väärtused pole paigas, sellel kõigel (teadmistel) ei ole mitte mingisugust mõtet. Stalin luuletas, Hitler maalis, aga nende väärtuste süsteem oli paigast ära.” Paneb mõtlema, eks ole? Samuti rõhutas Vseviov seoses kooliga selliseid väärtusi nagu isiklikud suhted ning atmosfäär - mitte ainult õpilased-õpetajad, vaid ka kolleegid omavahel jne.

Igipõline küsimus… kuidas saada (noored) inimesed õppima? Vseviov: “Oluline on tekitada huvi. Kui on huvi, saad kõik asjad selgeks. Kui huvi ei ole, on loo-tu-se-tu”. Ning veel üks suurepärane mõttetera D.Vseviovilt: “Kui me ei leia argumente olevikust, hakkame otsima neid minevikust”.

Psühholoog Ülli Kukumägi on ühtlasi ka koolitaja ning töötab ka Eesti noorte tippsportlastega. Tema ettekanne oli nii tempokas ja tihe, et siinkohal toome ära vaid jäämäe tipu:

“Tänamine võib tänapäeval mõnel juba jalad alt ära võtta.”

“Muretsemine halvab ka kogu meie käitumise.”

“Aju eelistab üht asja korraga. .. Multitasking - jätame nüüd selle ära..”

“Kui enesehinnang on madal, siis ei julgegi inimene midagi ette võtta, ja nii ei saa ka tagasisidet, kas ma õnnestusin või mitte.”

“Ebaõnnestumiste järel tuleb uuesti proovida - (selles osas on) vanemate eeskuju oluline.”

“Kas inimene ise ka tahab seda, mida temalt oodatakse?”

“Enesehaletsus on täiesti mõttetu tegevus. Allaandmine on õpitud.”

“Sisendist sõltub väljund ehk tulemus.”

“Äkki keegi teeb.. ei, ise tuleb teha!”

“Me korjame teiste emotsioonid üles.” 

“Olge koos nendega, kes teid inspireerivad.”

Ja eriline tervitus nüüd kõigile neile, kes on märganud, et viimastel õppeaastatel oleme oma koolis tegelenud eesmärgistamisega! Ülli Kukumägi: “Mida täpsem on eesmärk, seda kindlam on, et toetudes tugevustele, mitte nõrkustele, saame me edasi.”

Koostööpäevadele pani punkti Helsingi Ülikooli õppejõud Minna Huotilainen, kelle uurimisvaldkonnaks on olnud füsioloogilised vajadused ja õppimine. M. Huotilainen: “Uni on vajalik selleks, et liigutada infot pikaajalisse mällu…  Magades töötleb aju ka emotsioone. Seda on tarvis ajule heaks seisundiks. .. Regulaarne söömine ja füüsiline aktiivsus päeval aitavad heale unele kaasa. Sotsiaalsed suhted samuti. .. Kõik õppimiseks tehtavad head pingutused haihtuvad, kui ei maga hästi.”

Nii palju on veel, mida võiks ja tahaks teiega jagada neist kahest päevast. Kel huvi, küsige 🙂 

Mõtted pani kirja Annely Tubin

Algatasime meie ettevõtlike õpilaste seas kooli fotograafi konkursi. Konkursi tulemusena loodame leida fotograafi ja tema abi, kes on valmis ja võimelised pildistama kooliüritusi.

Konkursil osalemiseks tuleb hiljemalt 25.03.2024 saata aadressile pirjo.pall@ahjakool.ee enda tehtud fotosid inimestest ja üritustelt, mille alusel valitakse 2 võitjat. Pirjo kaasab otsustusprotsessi ka kogenud fotograafe. Soovi korral ja võimalusel korraldame värsketele võitjatele väikse koolituse, et pildid tuleksid ka keerulisemates tingimustes kaunid.

Kutsume meie õpilasi julgelt osalema!

Täna tähistasime saabuvat Eesti Vabariigi sünnipäeva. Aktus oli sel korral kuidagi eriliselt pidulik, ilmselt andsid seda tunnet imelised uued klassi kaunistused, palju rahvuslikke värve inimeste riietuses ning kodutütarde ja noorkotkaste uhke vormikandmine.

Meie aktused on alati armsad, südamlikud, aga sageli ei ole need nii pikad, kui sel korral ja võiks ju arvata, et hakkas igav, aga sugugi mitte. Õpetaja Annely parmupilli ja linnusirina pillimäng ning nutikas-humoorikad vahetekstid Kristelle (6.kl) esituses hoidsid meeleolu üleval. Musikaalsete 1.-2.klassi õpilaste etteasted olid kõrvale ja silmale tõeline pai ning 8.klassi noormeeste mehine, pidulik ning mõtlemapanev luulekava õpetaja Ilvi poolt seatuna, mõjus nagu rahvusmeeskoori etteaste. Direktor Pirjo ja abivallavanema Koit Nook kõned olid pidulikuks sissejuhatuseks ning viisid kuulajad mõtlema eestlaseks olemise ja vabaduse hindamise radadele.

Eesti rahvakultuuri oluliseks osaks on ka pidulik söömaaeg ning meie aktus järgis traditsioone: sõime kõik koos rahvuslikke roogi: mulgipuder, kilu ja munavõide võileib ning lõpuakordina rullbiskviit. Pühalik tunne püsis ka sööklas, sest seinad olid saanud imearmsad kaunistused. Aitäh peo korraldajatele ja esinejatele! Elagu Eesti, elagu meie tubli, tark, õpihimuline ja ettevõtlik noor eestlane!