Miks me üldse koristame teiste inimeste prügi? Miks on vaja maailma koristada? Mis mõttes koristame maailma, kui tegelikult koristame Ahja teeääri ja parki? Koristagu teised, kes saastavad, mina olen korralik! Miks vald ei korista? Mis sest ühest koristuspäevast kasu on, varsti on kõik samasugune!

Jah, need küsimused, märkused ja mõtted on kõik moel või teisel, ühel või teisel päeval kõlanud. Ja mulle tundub, et meie oma koristustiimiga oskame neile küsimustele vastata, sest usume, et iga väike samm, tegevus ja mõttemuutus võib kaasa tuua suurema mõju. Miks me käime teiste prahti koristamas? Sest me usume, et kui sel päeval koristatud praht ei jää loodusesse, on loodus meie ümber puhtam.

Kuidas Ahja koristamine aitab päästa maailma? Iga prügi võib jõuda üks hetk merre või lindude/loomade kõhtu ja meie ennetame seda. Lisaks on iga laps, kes kunagi on maailmakoristuspäeval osalenud, saadikuks puhtama looduse eest. Iga laps, kes on koristanud teiste inimeste loobitud prügi, ei loobi kunagi ise prügi maha ja sageli kasvatab ka oma kaaslastes seda mõtteviisi! Seetõttu ei ole üks koristuspäev vaid üks koristuspäev vaid see on läbi kogemuse omandatud teadmine ja mõtteviis, et prügi kuulub prügikasti ja loodust tuleb hoida!
Ja väide "varsti on kõik samasugune" on samuti liialdus, sest tõdesime nüüd juba kolmandat aastat järjest koristades, et korjatud prügi kogus väheneb iga aastaga! Oleme oma piirkonna inimeste üle uhked!

Autor ja pildi autor Pirjo Pall

Meie kooli väärtused on õpihimu, koostöö ja ettevõtlikkus.

Väärtuste selgitused on järgnevad:

Õpihimulise inimese kirjeldus

Õpihimuline inimene soovib ise uurida, otsida, õppida ja avastada, uusi teadmisi omandada ja oskab oma aega planeerida. Õpihimuline inimene tahab teada, mis tunne on siis, kui ta teab. Õpihimuline inimene teab, mida ta soovib edasi õppida ja on valmis selle nimel pingutama ja ennast ületama. Õpihimuline inimene teab õpioskusi ning oskab neid kasutada. Õpihimuline inimene on auahne ja soovib teha karjääri, ta on kohuse- ja vastutustundlik ning teadlik oma võimetest ja tulevikuvajadustest. Õpihimuline inimene julgeb eksida ja vigadest õppida.

Õpihimu tekitamine

Väärtustame õppimist ja oleme ise eeskujuks. Ärgitame õpihimu ja tekitame huvi õpitava vastu maailma kogemise, õppemeetodite valiku (nt Kahoot, liikumispausid, lõimimine) ja olümpiaadidel ning konkurssidel osalemise kaudu. Õpilastena oleme tundides õigeaegselt kohal, osaleme aktiivselt ja teeme koduseid töid. Eesmärgistame oma tegevust ja küsime - "Mida uut õppisin?" Õpime koos ja üksteiselt, jagame kogemusi ja käime õppekäikudel. Tunnustame õppimise eest.

Koostöise inimese kirjeldus

Koostöine inimene võtab vastutuse koostöös osalemise ja panustamise eest, oskab teha kompromisse, on paindlik, abivalmis, sõbralik, optimistlik ja pühendunud. Koostöine inimene oskab oma ideed esitleda ja kaitsta. Koostöisel inimesel on suhtlemisoskused, mis võimaldavad avatult ja lugupidavalt ennast väljendada, abi paluda, kuulata, eriarvamusi arvestada (sallivus), üksteise panust väärtustada ja arutleda. Koostöine inimene naudib protsessi, tõhusat tegutsemist ja tulemust, sest ta ei taha kõike üksinda ära teha ja usub, et koostöö tulemus on rohkem väärt.

Koostöö soodustamine

Koostöö eelduseks on:  usaldus, tähelepanelikkus, toimiv ja hea kommunikatsioon ning ühises väärtusruumis toimetamine nii, et teadlikult tegutsetakse ühise eesmärgi nimel.  Arendame suhtlusoskusi ja kriitilist mõtlemist. Tekitame koostöövõimalusi ja õhutame valmisolekut koostööks. Kaasame inimesi, jagame ülesandeid vastavalt osalejate tugevustele ja annetele, valime õige töötempo ning peame kokkulepetest kinni.  Koostööd teeme kooli ja koduga, lapsevanemaid kooli üritustele kaasates, lastega omavahel, grupi- ja rühmatööd tehes, vallaga ja kohalike ettevõtjatega.

Ettevõtliku inimese kirjeldus

Ettevõtlik inimene on loov, innovaatiline, avatud muutustele, uudishimulik, sihipärane tegutseja, algatusvõimeline, heade suhtlemis-ja läbirääkimisoskustega ja paindlik. Oskab langetada otsuseid, võtab vastutuse oma tegevuse eest ja oskab seejuures toime tulla ebaõnnestumistega. Ettevõtlik inimene on hea analüüsivõimega, oskab leida ja töödelda infot ning on kriitilise mõtlemisega. Ettevõtlik inimene on kompetentne, tal on tahe midagi korda saata. Ettevõtlik inimene julgeb riskida, eksida, abi küsida ja leida koostööpartnereid, aga oskab ka iseseisev olla.

Ettevõtlikkuse soodustamine

Ettevõtlikkuse soodustamiseks eesmärgistame, toetame loovuse arengut ja raamidest välja mõtlemist. Õpetame infot otsima, töötlema ja kriitiliselt mõtlema. Soodustame algatusvõimet ja koostööd, et areneks vajalikud pädevused. Osaleme üritustel ja korraldame üritusi nt koolikohvik, rohenädal, külalisesinejad koolis, maailmakoristusnädal, ekskursioonid. Õpetame probleemide lahendamist, meeskonnana tegutsemist ja oskusi aega planeerida.

Konkursiks mõtle välja:

• Kuidas teha nii, et kõik külalised meie kooli väärtusi kohe näeks ja mõistaks?
• Kuidas need väärtused peaksid välja nägema ja olema esitatud (kas pilt, plakat, maal, tahvel, laul või???)
• Kus need väärtused asuma peaks (kas seintel, mis korrusel, kas telekas, või???)?

Pange oma suurepärased ideed kirja, kohe ei pea teie meistriteosed valmis saama! Esialgu piisab kavandist, mis tuleb esitada Pirjole, aadressil pirjo.pall@ahjakool.ee või tuua ideekavad direktori kabinetti hiljemalt 30.09.2023!

Ideesid kaaluvad õpetajad ja parima idee järgi kujundatakse meie kooli väärtused koolis nähtavaks!

Parima idee esitajale on auhind!

Auhinnaks saab valida kas:

1. tasuta jõusaali kasutus kogu perele üheks kuuks või
2. 1 kord tasuta spordihoone saali rentimine sünnipäeva korraldamiseks

Osalema on oodatud kõik meie koolipere liikmed- emad, isad, õed ja vennad, õpilased ja koolitöötajad!

Loovust ja nutikaid lahendusi;)!

Hea koolipere ja koolieluhuviline! Õpihimulist kooliaasta algust! Olge uudishimulikud maailma suhtes, avastage endas uudseid külgi, arendage uusi oskusi ja nautige igas päevas midagi toredat!

Friedebert Tuglase nimelise Ahja Kooli õppeaasta sai 01.09.23 vägeva avastardi koos meeleoluka rongkäiguga koolimajast kultuurimajja. Küll oli rõõm näha nii palju peresid meie majas lastele sujuvat kooliaasta algust korraldamas! Veel suurem uhkustunne oli meie kooli õpilaste üle, kes olid pidulikult riides, elevus silmis kohal ja koolitöötajate üle, kes uue aasta ootuses särasid.

Aktusel rääkis direktor ka sellest, mida uus õppeaasta endaga kaasa toob. Olulisemad tegevused on siin:

Peamine eesmärk sel õppeaastal on õpihimu ergutamine läbi selle, et laseme õpilastel rohkem ise uurida, avastada, küsida ja katsetada, et õppimine oleks meeldejäävam ja veelgi sisukam ning tekitaks tõesti hea elamuse.

Mis me selle eesmärgi saavutamiseks teeme?

• Jätkame eesmärgistamisega
• Jätkame õuevahetundidega ja kasutame selleks hoolega nii parki, mänguvahendeid kui madalseiklusrada
• Käime mõtestatud õppekäikudel jm väljasõitudel
• Tundides planeerime õpihimu sütitavaid ülesandeid ja tegevusi
• Tagame tõhusa infovahetuse
• Oleme teie jaoks olemas 
• Jätkame KiVa tegevustega ja teemade läbimisega
• Jätkame traditsiooniliste sündmustega nagu Tuglase omaloomingukonkurss, Mõ-Su-Li, koolikohvikud, rohenädal, liikumispäevad jne
• ja no siis teeme neid kõiki tavalisi asju ka, mis koolis ikka tehakse:)

Tundub, et tuleb täitsa vahva uus õppeaasta, kas pole?

Meie kooliperre lisandus uusi õpilasi ja ka uus õpetaja (ootame veel lahendust vanema kooliastme muusikaõpetuseks ja eripedagoogi ootame ka). Võtame nad kindlasti lahkesti vastu ja aitame neil meie väärtusmaailma kohanduda.

Pildigalerii kooliaasta avaaktusest tegi juhiabi Kai, aitäh!

Selleks, et meie kool oleks õpihimulise inimese kujundaks, oleme ise eeskujuks ja sütitame ka oma õpihimu, koostööoskusi ja ettevõtlikkust. Oleme teinud meie FB kanalis postitusi koolitöötajaid hõlmanud õpiürituste kohta, aga jagan ka meie kodulehe lugejatele kokkuvõtet sellest, milliseid tegevusi me Euroopa Liidu Sotsiaalfondi toel projektiga "Looduses ühtsete väärtustega meeskonnaks" kujunemine saime läbi viia ja millist mõju me lootsime saada ja mida näeme juba praegu.

Õpiürituste eesmärgid olid:

1. Ühise teadmise loomine konfliktilahendamisoskustest ning kuidas meie meeskond käitub ja toimib tavapärasest erinevas keskkonnas, arvamuse kujundamine aktiivõppe kogemusest ja selle mõjust õppimisele.

2. Teadlikkuse tõusmine enda rollist meeskonnas, tunnetus, kuidas meie meeskond konflikte lahendada oskab ning kuidas mõjub koos liikumistegevuses osalemine meeskonnatundele.

Nagu võib välja lugeda, hõlmasid õpiüritused liikumist ja koos liikumist, sest ärgem unustagem, et kuulume ka TEHA võrgustikku ning usume, et liikumine aitab hoida vaimset ja füüsilist tervist ning toetab seeläbi ka õppimist. Meie koosliikumise võimalusteks oli esmalt jõematk ehk raftimatk Võhandu jõel ja augustis hakkasime koostöö- ja konfliktilahendamise oskusi arendama jalgrattamatkal. Muidugi lisaks sõnastatud eesmärkidele suutsime saavutada ka palju isiklikke eesmärke: eneseületus, hirmudest üle saamine, pingetaluvus, füüsiliselt ebamugava olukorraga toimetulek, jmt. Matkadele eelnes teooria konfliktide lahendamisest ning matkadele järgnesid ühised õpiringid, kus reflekteerisime saadud kogemuse üle ning tekitasime ühist teadmist meie meeskonna tunnetusest ning kuidas eriarvamusi lahendada nii, et need ei muutuks tüliks.

Kogetu andis kinnitust sellest, et meie meeskonnale meeldib koos olla, suudame ka väljakutsuvas keskkonnas oma arvamusi avaldada, julgeme olla avameelsed oma seisukohtade väljendamisel ja suhted meeskonnas on head ja usalduslikud. Kindlasti võtsime õpiüritustest kaasa värskendatud teadmised konfliktide juhtimisest, sellest, et konflikt ei ole tüli vaid edasiviiv jõud, kui seda juhitakse teadlikult ja et suudame uued meeskonnaliikmed kenasti kohaldada meie organisatsioonikultuuriga ja et nad tunnevad end meie hulgas turvaliselt ja hästi. Projekti tulemusel suurenes kindlasti teadlikkus piirkonna looduslikust keskkonnast ja siin tegutsevatest tublidest ettevõtjatest ning tekkisid seosed ja mõtted, kuidas see uus teadmine õppetegevusse kaasata. Matkade käigus selgus ka edaspidi rakendust leidev tõsiasi, et toimivaks meeskonnatööks peavad kõik töös osalejad võrdselt pingutama, sest nii kui üks puhkab, peavad kas teised tiimiliikmed rohkem pingutama või läheb "paat" üldse kreeni ja kursilt kõrvale.

Oleme tänulikud meie õpikogemuse partnerile Lokko talule ning Euroopa Liidu Sotsiaalfondile toetuse eest!

Nutika digipöörde projekti lõpp on saabunud, aga meie koolis kestavad saadud teadmiste, oskuste ja seadmete kasutamine edasi. Loe kolme kooli kogemusi ja kokkuvõtet siit:

Autorid Meeri Sellik, Tea Hermann ja Rainer Lanemann

Euroopa Liidu Sotsiaalfondi rahastatud kolme kooli Friedebert Tuglase nimelise Ahja Kooli,  Melliste Kooli ja Luunja Keskkooli koostööprojekti Klass+ Nutikas Digipööre planeeritud tegevused hakkavad läbi saama. Sellepärast pöörame selles artiklis pilgu minevikku ja tulevikku, et meenutada, mis tehtud sai ning teavitada, mis projektiga soetatud vahendite laenutus programmist edasi saab.

Projektijuhtidel Tea Hermannil ja Meeri Sellikul algasid projektiga seotud tegevused pihta juba sügisel 2021, kui hakati projekti kirjutades uurima õppetegevusteks sobilikke vahendeid ning planeerima võimalikke tegevusi. Tõsisemaks toimetamiseks läks siiski jaanuaris 2022 kui saadi Riigi Tugiteenuste Keskuselt (RTK-lt) projekti rahastuse osas positiivne otsus. Siis algas kiire hangete korraldamine, et koolid saaksid valitud seadmeid kiiresti kasutama hakata. Järgmiseks hakati otsima koolitajaid, kes uusi seadmeid õpetajatele tutvustaksid ning õpetaksid neid eesmärgipäraselt ka koolitundidesse lõimima. Paralleelselt eelnevate tegevustega otsiti igast koolist koordinaatoreid, kes alustaksid nutiõpilaste tegevustega ning toetaksid ja nõustaksid õpetajaid seadmete kasutamise osas.

Projektil oli kolm põhilist eesmärki. Tõsta õpetajate ja õpilaste digipädevust pakkudes neile õppetegevustes kasutamiseks kaasaegseid digivahendeid. Luua kolme kooli vaheline toimiv mobiilne seadmete laenutamise süsteem. Koolitada õpetajaid seadmeid lõimima ainetundidesse ning luua läbi veebi kogukonna tugi piirkonna koolide õpetajatele. Tagantjärgi vaadates said võibolla pandud liiga suured eesmärgid, kuid samas tehti ka kõvasti pingutusi, et need täidetud saaksid. Mõned suuremal ja mõned väiksemal määral, kuid projektijuhid usuvad siiski, et eesmärgid said täidetud. Kõige vähem sai ajanappuse tõttu tähelepanu õpetajatele suunatud veebikogukond, kuid samas loodi projekti kodulehele koht kuhu õpetajad saavad oma muresid ja rõõme kirjutada ning iga koolituse lõpus toimusid ühised arutelud. Lisaks loodame, et suureks toeks õpetajatele on projekti lõpus valminud 32 digitaalset õppematerjali, mis on loodud just projekti vahendite lõimimiseks ainetundidesse.

Projekti raames soetati Ahja, Luunja ja Melliste kooli kohapeal kasutamiseks kolm 3D printerit koos kolme sülearvutiga, kaks dokumendikaamerat, 360 kraadi kaamera ja 86 tolline interaktiivne tahvel. Lisaks soetati laenutus süsteemi abil ringlema kolme komplekti jagu vahendid. Esimeses komplektis olid virtuaalreaalsus (VR) prillid ja SportIdent orineteerumisvahendite komplekt. Teises TTS digitaalsed mikroskoobid ja Tello Edu droonid koos iPadidega ning kolmandas Sphero RVR robotid koos iPadide ja 3D pliiatsitega.

Selleks, et õpetajad oskaksid neid põnevaid seadmeid endi ainetundidesse integreerida korraldati projekti raames seitse koolituspäeva. Lisaks sooviti projekti tegevustega koolitada ka õpilasi, kes aitavad ja toetavad õpetajaid tunnitegevustes. Selle idee raames loodi koolidesse nutiõpilaste ringid, kus õpilased lahendasid erinevaid tehnilisi probleeme, mis õpetajatel koolitundides ette võisid tulla ning samuti tutvusid nad lähemalt projektiga soetatud vahenditega, et vajadusel õpetajaid nõuga aidata. Nutiõpilased said ringides kokku kord nädalas, lisaks kohtuti ühiselt kolmel korral ka orienteerumise üritustel. Järgnevalt kirjeldab Ahja kooli koordinaator Rainer Lanemann lühidalt projekti perioodi just Ahja koolis.

Käesolev projekt andis Ahja koolile tugeva lükke edaspidisteks tegevusteks koolis. Fookus oli erinevate tehnoloogiliste vahendite integreerimine haridusprotsessi, võimaldades õpilastel avastada, õppida ja loovust rakendada läbi innovatsiooniliste tegevuste. Just sellisel viisil meie koolis kõik töötaski. Näiteks Tello droonid võimaldasid näha ja uurida maailma uuest vaatenurgast, kasutades programmeerimist ja õhus liiklemist. VR prillid pakkusid enim virtuaalseid elamusi nii liikumis- kui ka loogikamängudes. Sportident seadmed võimaldasid luua kaasahaaravaid orienteerumismänge, mis tõesti toimisid ja olid väga atraktiivsed nii õpilaste kui ka õpetajate seas. 3D printerid ja sellega kaasnenud modelleerimisülesanded ei arendanud ainult tehnilisi oskusi, vaid julgustasid õpilasi ka loovalt mõtlema. Soetatud seadmeid oli ka teisi ning need kõik täitsid 100% oma rolli. Oleme saavutuste üle uhked ning jätkame kõige kasutamist ka edaspidiselt.

Projekti viimane planeeritud tegevus oli õpetajatele digitaalsete õppematerjalide loomise pakkumuskutse välja kuulutamine, et neil oleks eKoolikoti abil keskkond, kus leida õppevara, mida projekti seadmetega koolis kasutama hakata. Pakkumuskutset sai pikendatud mitmeid kordi, et iga vahendi kohta ikka materjale laekuks. Lõpptulemusena laekus 32 õppematerjali, neist 20 suure ja 12 väikesemahulist. Kõige rohkem laekus materjale Sphero RVR roboti ja interaktiivse tahvli õppetöösse lõimimiseks, järgmiseks TTS mikroskoopide, 3D printerite ja SportIdent orienteerumisvahenditele. Kõige vähem, kuid siiski kolm materjali iga seadme kohta laekus 3D pliiatsite, Tello Edu droonide, dokumendikaamerate ja VR prillidele.

Projekti käigus valminud materjalid on loodud selleks, et õpetajatel oleks võimalikult kerge soetatud seadmeid ka edaspidi õppetegevustes kasutada. Selleks on materjalid koostatud võimalikult täpsete tunnitegevuste kirjelduste ning tunniks vajalike materjalidega, et pakkuda õpetajatele valmis tegevust või siis ideed, mida enda tunni teemale sobivaks kohandada. Kõik digitaalsed õppematerjalid on kergesti leitavad www.ekoolikott.ee veebikeskkonnas. Materjalide kiiremaks leidmiseks võib eKoolikoti otsingumootorisse sisestada Klass+ nutikas digipööre ning edasi teha juba valik sobivast seadmest või teemast lähtuvalt. Siinkohal soovime avaldada suurt tänu kõikidele, kes võtsid vaevaks, et jagada oma mõtteid ja teadmisi teiste õpetajatega ning koostasid Klass+ Nutika Digipöörde projekti raames eKoolikotti digitaalseid õppematerjale. Need imelised inimesed olid: Pille Saan, Annika Apuhtin, Rainer Lanemann, Eliise Joonas (Kass), Krista Mihkels, Britta Sims, Ringa Rooteman, Meeri Sellik, Tea Hermann ja Regina Männigo. Veelkord suured tänud!

Edaspidi jäävad projekti seadmed jätkuvalt ringlema kolme kooli vahel, kuid alates 2023 aasta sügisest toimuvad seadmete vahetused trimestrite kaupa. Esimesel trimestril saabuvad Melliste Kooli VR prillid koos SportIdent orienteerumise vahenditega,  Luunja Keskkooli jõuavad Sphero RVR robotid koos 3D pliiatsite ja iPadidega ning Ahja kooli TTS digitaalsed mikroskoobid koos Tello Edu droonide ja iPadidega. Ja muidugi on igas koolis koguaeg kasutamiseks kolm 3D printerit, GoPro 360 kraadi kaamera, dokumendikaamerad ja 86 tolline interaktiivne tahvel.

Kogu projekti meeskond loodab siiralt, et projekti seadmed on ka edaspidi aktiivses kasutuses ja ringlevad ilusti kolme kooli õpilaste ja õpetajate seas. Seda ikka selleks, et arendada noortes tänapäeva tööturul vajaminevaid oskusi ning ka selleks, et muuta õpetajatel õpetamine ja õpilastel õppimine kaasaegsete võimaluste läbi põnevamaks.

Oleme nii uhked, et meie armas kunsti, käsitöö ja kodunduse õpetaja Karin sai nominatsiooni Põlvamaa aasta põhikooli aineõpetajana. Karin väärib tunnustust tähelepanu eest just töös andekate õpilastega, nende talendi märkamise ja edasi arendamise eest. Lisaks juhendas 2023.aastal Karin Friedebert Tuglase pühendatud omaloomingukonkursil loomepäeval kunsti töötuba, kus osalesid konkursil esile kerkinud kunsti valdkonna õpilased ja õpetajad ja said väga inspireeriva kogemuse osaliseks. 2022/23 õppeaastal näitas Karin ettevõtlikku soont ja algatas loovust ja teadmisi ning informatsiooni otsimise oskusi lõimiva kunstiviktoriini, millel said osaleda nii õpilased, õpetajad kui lapsevanemad. Konkurss oli väga edukas ning põhjustas palju elevust. Lisaks veab Karin rahvusvahelist tuntust kogunud kunstiblogi, kus saavad esindatud meie kooli õpilaste kaunid tööd ja teosed.

Lisaks kõigile sellele on Karin aktiivne käsitöö viljeleja ning varasematel aastatel on ta vedanud ka mitmeid huviringe nt rahvatants.

Me oleme tänulikud, et meil on selline õpetaja!

(Pildid Põlvamaa Arenduskeskuse lehelt)

Armsad 1.klassi õpilased ja lapsevanemad. Ootame teid juba suure elevusega kooli ja kuna poodides on käimas kooliasjade müük ja peagi tulevad sooduspakkumised, siis avaldame kogu kooliks vajamineva nimekirja ka siin, et ei oleks hirmu, et miski jääb ostmata ning ei ostaks ka asju, mis tunduvad vajalikud ja toredad, aga tegelikult koolis neid asju vaja ei ole. Juhin tähelepanu, et üheks selliseks esemeks on mobiiltelefon, mida 1.klassi lapsele tegelikult koolis vaja ei ole. Õpilase peamine kontaktisik koduga on alati klassijuhataja ja nemad teevad seda tööd rõõmuga.

Oluline on hakata vaikselt harjutama ka kooli rutiini:

• magama minek õigel ajal (soovituslik hiljemalt kell 21.00),
• äratus iga päev tiba varem, et kooli alguseks oleks ärkamine hommikul juba lihtsam,
• liiklusreeglite kordamine iseseisva koolitee turvaliseks läbimiseks,
• hommikusöögi söömine,
• kokkulepete sõlmimine, mida teha pärast kooli, kuidas veeta koolivaba aega sisukalt ja meeldivalt ent mitte ennastkahjustavalt (nt arvuti- ja telekamängude mängimise reeglid, telefoni kasutus jms)

Ja muidugi kooliks valmistumise kõige olulisem mõte- see saab olema üks vahva teekond, kus lapse suurimaks toeks on lapsevanem ja klassijuhataja. Lapsevanema toeks kooliasjades on klassijuhataja ja koolipere! Olete alati meie majja oodatud nii murede kui rõõmude ja küsimustega!

Kohtume juba peagi koolimajas, aga seniks nautige veel puhkust, jookske, mängige sõpradega, sõitke jalgrattaga, käige seenel ja marjul ning koguge energiat, et kooliaastale rõõmsalt vastu joosta:)!