Esimesel märtsil toimus Klass+ Nutika Digipöörde projekti viimane õpetajatele suunatud seadmete koolituspäev Melliste Koolis. Osalejad tutvusid Raili Rooba töötubades põhjalikumalt SportIdent orienteerumise vahenditele raja loomisega PurplePen keskkonnas. Koolitaja Ringa Rootemani töötubades tutvustati neile keerukamaid võimalusi Sphero RVR roboti õppetegevustesse lõimimisel. Pärast töötubasid arutati, kuidas projekti vahendeid edaspidigi koolide vahel ringliikluses hoida ja otsustati jätkata juba toimiva laenutussüsteemiga. Muudatusega, et alates uuest õppeaastast vahetatakse koolide vahel projekti vahendeid trimestri lõppedes, et nii Ahja, Luunja kui Melliste kooli õpilased saaksid õppeaasta jooksul kõiki vahendeid kasutada.

Ahja koolis oli märtsikuu seni käesoleva aasta kõige aktiivsem periood nutiõpilastega, kus viidi läbi erinevaid tegevusi projekti vahenditega. Aktiivselt kasutati nii SportIdent orienteerumisvahendeid kui ka virtuaalreaalsus (VR) prille ning tegeldi ka 3D modelleerimise töödega ja 3D printimisega. Ahja Koolis toimus märtsis ka Tuglase 137.ap. omaloomingukonkurss, kus loovtööde juhendajad said läbida orienteerumis- ja nuputusülesandeid SportIdent vahenditega. VR prille on peamiselt lõimitud informaatika tundides Google Drive keskkonnaga. Läbi nende vahendite püütakse keerulisemaid ja keskendumist nõudvaid kirjutamisülesandeid ja tegevusi õpilastele huvitavamaks ja meeldejäävamaks teha. 3D modelleerimises ja printimises ollakse veel nö õppimisfaasis, kuid eesmärk on ühel hetkel lasta õpilastel iseseisvalt luua mõningaid innovaatilisi lahendusi. Nii arendatakse õpilaste seas ettevõtlikkust, mis on ka Ahja kooli üheks põhiväärtuseks.

Järgmiseks on plaanis alustada kevadise kolme kooli nutiõpilaste orienteerumisürituse korraldustegevustega. Aprillis kuulutatakse välja Klass+ Nutika Digipöörde projekti digitaalse õppevara loomise konkurss. Sinna on oodatud õpetajate loodud lõimitud õppevara projekti abil soetatud digivahenditega elluviimiseks.

Päikeselist kevade algust soovides! (Autor Tea Herman- Melliste, kohandas Pirjo Pall)

Teine trimester on kokku võetud ja hinded ning hinnangud on jõudnud õpilaste Stuudiumi päevikutesse ning paberkandjal kojugi. Oleme uhked, et lõppenud trimestril suutsid väga paljud õpilased enda õpitulemusi parandada. Suudeti parandada ka käitumise - ja hoolsuse hinnanguid, mis on samuti kiiduväärt, sest koolis ei õpeta me vaid ainealaseid teadmisi vaid kujundame õpihimulisi, ettevõtlikke ning koostöiseid inimesi!

Viielised ja eeskujuliku käitumisega õpilased olid:

Iti Adeele Aasmäe
Kristelle Laevik
Tevor Kiho

4-5lised ja eeskujuliku käitumise õpilased olid:

Eleri Haav
Kimm Adari
Villu Adari
Johanna Lambing
Annabel Kraavi
Georg Erik Org
Markus Vana

4-5lised ja hea käitumisega õpilased olid:

Sander Kade
Jan-Joosep Roots

Pilte toredast aktusest, kus lisaks tublide õppurite tunnustamisele said preemiaid ka loovad emakeelepäeval osalejad, kes kirjutasid nii ühetähejutte kui osalesid viktoriinil.

Õpilasesinduse planeeritud ametiriietuse stiilipäev tõi koolimajja meditsiinitöötajaid, sportlasi, ehitajaid, fotograafe, kokkasid, ühe advokaadi, hooldusõe, jalgratturi ja tantsija. Vahetunnis käis aktiivne sportlaste koridorijalgpall, fotografeerimine, menüü jagamine kokkade vahel. Arstid olid hoolikad südame kontrollimisega. Ettevõtlikele ja igati stiilsetele osalejatele jagasid ÕE liikmed maiustusi. Ootama jäädakse juba järgmist stiilipäeva aprillis.

Oleme uhked, et Friedebert Tuglasele pühendatud omaloomingukonkurss toimub juba 70ndatest aastatest ning kanname seda traditsiooni uhkusega edasi. Küll aga soovime minna ajaga kaasa ning käsitleda loomingut laiemalt kui luule või proosa. Seetõttu lisasime käesoleval aastal toimunud omaloomingukonkursile kunsti valdkonna. Veel uuendasime konkursi ülesehitust, et pakkuda osalejatele täiesti teistsugust loomiskogemust. Aga alustame algusest.

Endiselt tuli kõikidel konkursil osalejatel saata komisjonile ülevaatamiseks omaloominguline teos kas luule, proosa või kunsti valdkonnas. Varasemalt oleme andnud igale vanusegrupile oma teema, kuid käesoleval aastal leidsime, et kuna looming on küll sõltuv iga inimese kogemusest ja oskusest seda väljendada, siis teisalt on looming vaba ning iga kogemus, isegi, kui see on vähene, on aines loominguks. Seega võimaldasime igas vanuses loojatel väljendada end teemas „... - see on mu kõikide rännakute lähtepunkt.“ Tegemist on Tuglasele omistatud lausega, kus tema järgi asetses punktiiri asemel sõna Ahja.

Meil on rõõm tõdeda, et selline lähenemine õigustas end, sest töid erinevatesse kategooriatesse laekus 86, kümnest Põlvamaa koolist ja Võnnu Keskkoolist ning kõik leidsid sõna, mis nende jaoks on kõikide rännakute lähtepunktiks. Mõned näited nendest sõnadest: kodu, kool, pere, surm, väärtused. Nagu näete, saab üht pealkirja väga mitmest vaatenurgast avada ja sellele sisu luua, tuleb lasta vaid fantaasial vabalt rännata.

Oleme teadlikud ja kogenud, et loomingu hindamine on hingematvalt raske, aga valikud said tehtud ning igas kategoorias märgiti need loojad, keda soovisime kutsuda loomepäevale. Loomepäev oli omaloomingukonkursi innovatsioon. Miks seda vaja oli? Me tundsime, et soovime anda kõigile konkursil esile tõusnud loomeinimestele võimaluse täiesti teistsuguseks kogemuseks. Tulla Ahjale ja lubada Tuglase vaimul end inspireerida ning mõnusas keskkonnas koos teiste kunstnike ja kirjanikega luua veel üks teos, mis käsitles konkursi teemat. Organiseerisime töötoad, mida juhendasid meie maakonna säravad kunsti ja kirjanduse inimesed: Karin Pikk, Maarika Müürsepp, Merle Pintson.

Õpilased ja õpetajad said koos töötoa juhendajaga minna loomingulisele rännakule ning kogu protsessi jälgis ka töid hinnanud žürii, et pärast loomepäeva kinnitada lõplik järjestus.

Kogu protsess oli meilegi esmakordne. Jagus õnnestumisi, mille üle oleme uhked ja kordame järgmisel korral ning oli neid aspekte, mis jäid segaseks või tekitasid küsimusi ja mida saame järgmiseks korraks paremini läbi mõelda ja kommunikeerida.

Rõõm oli kogu päeva loomingulisest energiast ja osalejate särasilmadest ning läbivast JAH sõnast, kui küsisime, kas selline loomepäev võiks veel toimuda!

Konkursi töödega ning auhinnatud ja tunnustatud osalejatega on võimalik tutvuda meie kodulehel: https://ahjakool.ee/loometood-2022/. Täname siiralt kõiki osalejaid, juhendajaid, töötubade läbiviijaid ja žüriid - olete Tuglase pärandi edasikandjad!

Autor: Pirjo Pall, fotod Rita Lutsar ja Pirjo Pall

Kooli aupäeva on seotud Ahja kooli nimikirjaniku, Friedebert Tuglasega. Tähistame seda kirjaniku sünnikuul, märtsis. Nii koguneski koolipere 8. märtsi keskpäeval muusikaklassi, et kuulata äsja finaali jõudnud Friedebert Tuglasele pühendatud loomekonkursi töid. Tööde autorid ja ettekandjad olid meie kooli 11 loovat ja ettevõtlikku õpilast. Luuletusi ja lugusid aitasid lavaküpseks voolida konkursitööde usinad juhendajad Ülla Rebane, Leili Rood ja Ilvi Suislepp. Aupäeva puhul jagas direktriss Pirjo Pall kooli märgid esimese ja üheksanda klassi õpilastele ning uutele kooli töötajatele. Aktuse järel ootas koolirahvast peolaud.

Eesti pidupäev, 24. veebruar, on oluline ja seetõttu on sündmus nimetatud riigipühaks. Seda tähistatakse erineval moel pere või sõprade ringis. Koolis aga koguneti kolmapäeva lõuna ajal traditsioonilisele aktusele, et kuulda tervitusi ja laule Eestile. Aktuse avas kooli direktor Pirjo Pall. Külla tulid Põlva abivallavanem Arne Tilk ja Ahja Noorkotkaste ning Kodutütarde juht Piret Palm. Ettevõtlikud tüdrukud ja poisid astusid publiku ette nii laulude, pillimängu, kui kui sõnalise osaga. Kodutütred ja Noorkotkad lugesid oma organisatsiooni vannet ja Piret tutvustas organisatsiooni atribuutikat. Ettekannetes kõlas palju häid ja armsaid mõtteid meie Eesti ja Eesti iseseisvumise kohta. Hoiame Eestimaad oma südames ja hoiame meeles, et meie kodumaa on meie enda nägu ja igaüks meist on meie Eestimaa nägu ja tegu. Kui soovime, et need kaunid lumevalged talved ja puhas keskkond oleks Eestimaa, siis hoiame ise puhtust, tarbime mõistlikult ja ei saasta keskkonda. Kui me soovime, et eestlased oleksid sõbralikud, lahked ja hoolivad, siis oleme ise täpselt samasugused! Meie ise oleme Eestimaa, hoiame end ja hoiame oma kodumaad!

Alustame õpetliku ja kogemuserohke päevaga mujalt. Ehk NATO vägede tegevust tutvustava tegevuspäevaga Põlvas, Mesikäpa hallis. Kogu valla koolidest olid tulnud huvilised, et näha Chinook helikopterit, aga kahjuks ilm ei võimaldanud kopteril startida ja nägemata ta jäigi. Õnneks aga suutsid sõjaväelased kiirelt leiutada plaani B, mis oli samuti väga põnev ning võimaldas siiski kerge pilgu NATO vägede varustusele, tegevusele, ülesannetele ja teadmise, millised väed üldse Eestis praegu viibimas on. Sõjaväelased näitasid oma varustust, meditsiinivarustust ja jagasid ka lahingumeditsiini teadmisi. Kõik said võimaluse osaleda vahvas meeskonnamängus, mis oli ehitatud usaldusele, juhiste täpsele jälgimisele ning natuke nalja sai ka. Õpetajad said samuti varustust proovida, aga kahjuks seda pilti meile ei saadetud, sest huvitav teadmine on ka see, et kuigi ei jagatud salastatud teavet, siis ometi kõik pildid paluti teha vaid ametlikult volitatud fotograafidel (Karoliina Umand, Kelli Pala) ning pildid tuli enne avaldamist lasta NATO esindajal üle vaadata. Mõned pildid siiski saime ka meie noortest ja need on galeriis all.

Teine vahva õpikogemus oli korraldatud Töötukassa Põlva büroo poolt, kes jagas väärt infot meie maakonna noortele kutsehariduse omandamise kohta. Kõige olulisem teave, mida Töötukassa noortele südamele pani, oli see, et ükskõik, mida Sa õppima lähed, siis kui see ka ei meeldi, ära jäta õpinguid pooleli! Vali uus eriala, kasuta kutsevaliku aastat, aga omanda põhiharidusest järgmine haridustase ja kohe on 50% suurem tõenäosus tööturule edukalt siseneda.

Veel kuulasime koos 9.klassi noormeestega, millised õppimisvõimalused on Räpina Aianduskoolis, millised on sealsed elamistingimused ja toetused. Võru Kutsehariduskeskus ja ka Tartu Vocational Colledge ehk VOCO tegid samuti oma esitlused ning kajastasid ka põnevat ja üsna uut õppimisvõimalust - kutsevaliku aasta või kutsevalikuõpe. Võrus kestab kutsevalikuaasta õppeprogramm ühe õppeaasta ja seal saab vastavalt õpilase huvidele valida mitu erinevat valdkonda, milles kogemusi omandada, et aasta lõpul langetada teadlik valik oma eelistatud erialal õppimiseks. VOCO on läinud üle 5kuulisele programmile, mille jooksul saab õpilane tutvuda vähemalt nelja õppevaldkonnaga ning seejärel langetada oma valik. Mõlemas koolis pakutakse selle õppevormi juurde üldõppeainetes tasandusõpet, tugikeskuse tuge ning üldoskusained, mida on vaja edukaks õpingute jätkamiseks.

Meie noored said mõlemalt õppepäevalt väärt teadmisi ja kogemusi ning seeläbi kindlasti arenes nende teadlikkus oma valikutest eluks ning silmaring. Oleme tänulikud kõigile õppepäeva korraldajatele!

Nii palju punaseid särke, kleite, seelikuid ja pluuse ei olegi meie koolimajas varem nähtud. Aitäh kõigile, kellel meeles ja viitsimist riidekapist sõbrapäeva toonides või miks mitte ka armastuse värviks peetud toonides riie leida!! Õpilasesindus sisustas vahetunnid mängude, tantsu ning muusikaga. Hoogsas rütmis täideti sõbrapostkast kaunistatud ja hoolega meisterdatud kaartide ja maiustustega. Kaarte meisterdati ja jagati koolipäeva lõpuni ja nii mõnigi neist maandus ka õpetajate postkasti:).

Oluline päeva osa oli ka sõbralikumate koolipere liikmete tunnustamine: ÕE liikmed küsitlesid õpilasi, töötajaid ja õpetajaid ja nii selgusid kooli sõbralikumad inimesed:

Sõbralikum töötaja: usin töömees Toomas Nursi,

sõbralikum õpilane Carl Robin Roositalu,

sõbralikumad õpetajad: Annely Tubin, Kervin Kull ja Aira Ojala.

Kuna käesoleval õppeaastal oleme seoses Põlvamaa TEHA (tervist edendavate haridusasutuse võrgustik) eesmärkidega pööranud palju tähelepanu õpilaste päevase liikumisaktiivsuse tõstmisele, on saanud hoo sisse Joosepiraja taasavastamine. Oleme viinud läbi mitmed võistlusi ja sõbrapäeva autasustasime aktiivsemaid ja innukamaid. Tunnustuse said : Johanna Lambing, Eleri Haav, Villu Adari, Oliver Rood, Meelis Lepik, Kennert Kuusik, Karlos Ivkin, Tevor Kiho, Arabella Maisvee, Marten Mootse

8. veebruaril külastasid 4.-6. klassi õpilased TÜ loodusmuuseumi, kus osaleti õppeprogrammis „Meie Läänemeri“. Õppeprogrammi käigus tutvuti Läänemere elustiku ja keskkonnaga ning inimese mõjudega Läänemerele. Töö toimus rühmadena. Rühmad liikusid mööda erinevaid teemasaari – adrusaar, inimese saar, piknikusaar, lestasaar, merikilgisaar, kajakasaar, hülgesaar. Lahendati huvitavaid uurimusülesandeid ja täideti logiraamatut. Sai harjutada koostööoskusi. Rühmade kaptenid õppisid kaasama meeskonnakaaslasi (alguses kippus nii mõnigi kõik ülesanded ise ära tegema ), meeskonnakaaslased üksteist kuulama. Tore oli vaadata, kuidas nt Kajakasaarel ülesannet tehes üks kirjutas, kaks otsisid määrajatest vastuseid ja neljas püüdis leida kirjelduse järgi lindu. Uudishimu tekitasid sellised loomad nagu emakala, punntigu, pringel, tuulehaug. Seejärel siirdusime muuseumisse, kus meie juhendaja tutvustas veel mereliike. Muljet avaldas 2m pikkune tuurakala. Programmi lõppedes saime ka iseseisvalt muuseumis ringi vaadata, põnev oli vaadelda elavnurgas olevaid loomi. Päev oli tegevusterohke, õpetlik ja põnev!  Õppekäik sai teoks tänu KIK-i toetusele.

Õpilastega käisid muuseumis õp Aira ja õp Leili