Juhendid

Juhendid õppetöö korralduseks - uurimustöö, loovtöö juhendid õpilastele ning hindamisjuhendid õpetajale.

Kirjalike tööde juhend

Esitatud nõuded kehtivad järgmistele kirjalikele töödele: referaat, uurimustöö, loovtöö, projektitöö, essee.

Read more ...

Nõuded vihikule

Vihik peab olema nõuetekohaselt pealkirjastatud: õppeaine/ vihiku liik, (kool), klass,õpilase nimi.
Käekiri on korrektne, loetav ja selge, tekst ilma vigadeta.

Read more ...

Loovtöö juhend ja korraldus

LOOVTÖÖ MÕISTE

Loovtöö tähendab õpilase enda poolt välja mõeldud, kavandatud, teostatud ja esitletud tööd, mis on õppeaineid lõimiv, arvestab kooli ja paikkonna eripära ning lähtub õppekava läbivatest teemadest.

Read more ...

Uurimustöö korraldus

UT võimalusi tutvustavad aineõpetajad 7. klassis I trimestril
UT täpsema teema ja juhendaja valivad 7. klassi õpilased oktoobris.
UT on võimalik teha järgmistes põhikooli riikliku õppekava ainetevaldkondades:
keel ja kirjandus, võõrkeeled, matemaatika, loodusained, sotsiaalained, kunstiained, tehnoloogia ja kehaline kasvatus.

Juhendaja
  • - aitab õpilast teema valikul ja tegevusplaani koostamisel
  • - soovitab vajadusel kirjandust ja infot 
  • - jälgib töö vastavust sisulistele ja vormistamise nõuetele
Kirjutaja
  • valib I trimestri jooksul valdkonna ja juhendaja
  • otsib teemakohaseid allikaid kirjandusest, internetist
  • kogub ja töötleb andmeid
  • viib läbi uuringud, vaatlused, küsitlused jne.
  • kirjutab töö Word programmis
  • vormistab töö nõuetekohaselt, esitab tähtajaliselt
  • valmistab ette 5-minutilise esitluse (lühikokkuvõtte)
Läbiviimise korraldus

UT koostamine algab 7.klassi I trimestril ning lõpeb kaitsmisega aprilli 3. nädalal. Selle mittesooritamisel toimub järelkaitsmine juunikuu kahe esimese nädala jooksul.
Kaitsmisele pääsemiseks esitab õpilane kaitsmiskomisjonile UT 1 nädal varem.
Kaitsmisettekanne on suuline (võib kasutada Power Pointi ja teisi näitlikke vahendeid).
UT kaitsmiseks valmistab õpilane 5 minutilise ettekande (sissejuhatus, eesmärgid, teema valiku põhjendus, sisu, hinnang tööle, järeldused).

Hindamine

Uurimistööd hindab kaitsmiskomisjon lähtuvalt kooli kehtestatud uurimistöö hindamisjuhendist.

UT hinnang on arvestuslik ning arvestatakse vastava aine aastahinde panekul.
UT tulemus teatatakse õpilastele nädala jooksul pärast kaitsmist ja kantakse seejärel ekooli.
Arvestusel jälgitakse:
sisu, vormistust, korrektsust, algatusvõimet, kokkulepetest kinnipidamist, näitlikustamist, esitlust

Eriarvamused UT arvestusel otsustatakse komisjoni liikmete häälteenamusega.
Mitterahuldava tulemuse korral antakse õpilasele võimalus tööd parandada ja täiendada pikendatud õppetöö ajal. Järelkaitsmine peab olema sooritatud õppeperioodi lõpuks.
Õpilaste uurimistöid säilitatakse õppealajuhataja kabinetis (raamatukogus).

Hindamisjuhend

 Kinnitatud direktori 21. septembri 2016. a käskkirjaga nr 1-2/11

Hindamise alus

(1) Teadmiste ja oskuste hindamisel lähtutakse põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest, käesolevast määrusest, samuti põhikooli riiklikust õppekavast, põhikooli lihtsustatud riiklikust õppekavast (abiõppe õppekava) ja kooli õppekavast ning individuaalses õppekavas nõutavatest teadmistest ja oskustest.
(2) Käitumise ja hoolsuse hindamisel lähtutakse põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest, käesolevast määrusest, põhikooli riiklikust õppekavast ja kooli õppekavas toodud üldpädevustest ning kooli kodukorra nõuetest.

Read more ...

Kehalise kasvatuse hindamisjuhend

Kehalise kasvatuse hindamisel lähtutakse õppeaine eesmärkidest ja saavutatud õpitulemustest. Hindamine annab tagasisidet õpilase aktiivsuse (töökuse), püüdlikkuse ja arengu kohta. Kehalises kasvatuses hinnatakse õpilase teadmisi, liigutusoskusi ja kehalist võimekust. Hindamise objekte (millised tegevused, oskused, teadmised) ja hindamisaspekte (mida millegi puhul vaadeldakse/mõõdetakse/võrreldakse) selgitab õpilastele õpetaja õppeprotsessi algul.

Õpitulemustena esitatud liigutusoskuste hindamisel arvestatakse nii saavutatud taset kui ka õpilase poolt tegevuse/harjutuse omandamiseks tehtud tööd. Oskuste taset hinnatakse kontrollharjutuse soorituse põhjal. Kehalistele võimetele hinnangu andmisel arvestatakse õpilase arengut (muutused võrreldes varasemate sooritustega) ning tema tehtud tööd tulemuse saavutamise nimel.Kehalisele võimekusele hinnangu andmisel on soovitav rakendada õpilasepoolset enesehindamist.

Õpilase teadmistele hinnangu andmisel arvestatakse õpilase võimet rakendada omandatud teadmisi reaalses praktilises tegevuses. Teadmiste hindamise vormidena kasutatakse ka suulist või kirjalikku küsitlust, liikumis-/sporditeemalise ettekande ja/või kehalise kasvatuse õpimapi koostamist/esitamist, treeningpäeviku pidamist ja analüüsi jms.

Kirjalikke ülesandeid hinnates arvestatakse eelkõige töö sisu, kuid parandatakse ka õigekirjavead, mida hindamisel ei arvestata. Kehalise ja sportimisaktiivsuse hindamisel arvestatakse õpilase aktiivsust (osavõtt, kaasatöötamine, nõuete/reeglite järgimine, koostööoskused jms) kehalise kasvatuse tundides, regulaarset treenimist (nii iseseisva kui ka organiseeritud liikumisharrastuse kujul), võistlustest ja spordiüritustest osavõttu ja/või nende korraldamist jms.

Tervisest tingitud erivajadustega õpilaste hindamisel arvestatakse nende osavõttu kehalise kasvatuse tundidest (raviarsti määratud kehaliste harjutuste sooritamine, kehalise kasvatuse õpetaja antud ülesannete täitmine jms). Ainekavva kuuluvatest õpitulemustest saab hinnata õpitavate spordialadega seotud teadmiste omandamist.

Praktiliste oskuste hindamisel lähtutakse konkreetse õpilase tervislikust seisundist – hinnatakse erivajadustega õpilasele lubatud kontrollharjutusi või nende lihtsustatud variante, spordiala tehnikaelementide sooritust vms.

Juhul kui õpilase tervislik seisund ei võimalda kehalise kasvatuse ainekava täita, koostab õpetaja talle raviarsti ettekirjutuse alusel individuaalne ainekava, milles fikseeritakse õppe eesmärk, õppesisu, õpitulemused ja nende hindamise vormid.