Vihik peab olema nõuetekohaselt pealkirjastatud: õppeaine/ vihiku liik, (kool), klass,õpilase nimi.
Käekiri on korrektne, loetav ja selge, tekst ilma vigadeta.


Kirjutatakse (vastavalt kooliastmele) kas hariliku pliiatsi, pastapliiatsi või sulepeaga (tindipliiatsiga), kasutades sinist või musta värvi.
Jooniste tegemiseks kasutatakse harilikku pliiatsit ja joonlauda.
Viga tõmmatakse maha ühe sirge joonega, õige vastus kirjutatakse selle kohale.
Kuupäev kirjutatakse vihiku/töö äärele pealkirjaga ühele joonele.
Vihiku esimene kuupäev kirjutatakse koos aastaarvuga.
Pealkirjale tõmmatakse joon alla.
Joonte tõmbamiseks kasutatakse joonlauda.
Õpetaja võib keelduda parandamast ebakorrektset tööd ja võib nõuda töö ümberkirjutamist.

 

Jooneline vihik

Alustatakse 1. leheküljel 4. joonel
Järgnevatel lehekülgedel alustatakse 1.joonest
Pealkirja ja töö vahele jäetakse 1 tühi rida
Kahe töö vahele jäetakse 2 tühja rida
Äärejooned tõmmatakse 1cm seestpoolt ja 2cm väljastpoolt (kui vihik ei ole tootja
poolt joonitud)

Ruuduline vihik

Vihikusse kirjutamist alustatakse esilehel 8 -10. ruudureast
Kui vihik on eelnevalt joonimata, siis joonida vihik harilikku pliiatsit ja joonlauda kasutades keskelt 2 ruudu ja äärest 4 ruudu kauguselt
Teistel lehtedel jääb tühjaks ülevalt 2 ruutu ja alt 2 ruutu
Pealkirja ja tehte vahele jäetakse vabaks 2 ruutu
Eelmise töö ja uue pealkirja vahele jäetakse vabaks 2 ruutu
Tulpade vahele jäetakse vabaks 2 ruutu

Arvuti abil vormistatavad tööd

formaat A4
valgel paberil
kirja suurus 12
reavahe 1,5
soovitavad fondid Times New Roman või Arial

Lugemispäeviku formaadi ja esitamise kriteeriumid otsustab aineõpetaja.

Tunnikontrollide, kontrolltööde, arvestustööde jaoks võetakse eraldi vihik või täidetakse vastavaid õpetaja juhiseid.

Õpimapp

Õpimapi formaadi ja esitamise kriteeriumid otsustab aineõpetaja.

Kirjutusvahendid

Kirjatehnika õpetamise alguses kirjutatakse hariliku pliiatsiga. I klassis kirjutatakse harilikupliiatsiga, II klassis toimub üleminek tindipliiatsile. II ja III klassis kirjutatakse tindipliiatsiga, IV klassis võib minna üle pastapliiatsiga kirjutamisele.
Õpilased peavad tundi tulema juba varem teritatud pliiatsitega. Soovitav on kaasas kanda teist teritatud pliiatsit, vältides töö ajal pliiatsi teritamist.

Nõuded vihikutele I klassis

Eesti keeles on kasutusel:
16-joonega vihik
abijoonega vihik (II p-a)
Matemaatikas on kasutusel ruuduline vihik
Loodusõpetuses kasutatakse vajadusel lisavihikut.
Lugemispäevikusse märgitakse
raamatu pealkiri
autor
peategelased
joonistatakse pilt
formaadi ja esitamise/kontrollimise otsustab aineõpetaja.

Nõuded vihikutele II klassis

Eesti keeles on kasutusel abijoonega vihikud:
Matemaatikas kasutatakse ruudulisi vihikuid.
Loodusõpetuses ja inimeseõpetuses kasutatakse vajadusel lisavihikut.
Lugemispäevikusse märgitakse
raamatu pealkiri
autor
peategelased
lühike sisukokkuvõte
mis meeldis (ei meeldinud)
soovi korral joonistatakse pilt
formaadi ja esitamise/kontrollimise otsustab aineõpetaja.

Nõuded vihikule III klassis

Eesti keeles kasutatakse 20-joonega vihikuid:
Matemaatikas kasutatakse ruudulisi vihikuid.
Inglise keeles kasutatakse 20-joonega vihikuid
Loodusõpetuses ja inimeseõpetuses kasutatakse vajadusel lisavihikut
Lugemispäevikusse märgitakse
raamatu pealkiri
autor
tegelased
sisukokkuvõte
mis meeldis (ei meeldinud)
joonistatakse pilt

Nõuded vihikutele IV klassis

Eesti keeles kasutatakse 20-joonega vihikuid:
Matemaatikas kasutatakse ruudulisi vihikuid
Inglise keeles kasutatakse 20-joonega vihikuid
Loodusõpetuses kasutatakse vajadusel vihikut.
Lugemispäevikusse märgitakse:
raamatu pealkiri
autor
tegelased
sisukokkuvõte
arvamus raamatust