Ajalugu

Edurad Püttsepa elulugu

Eduard Püttsepp 1902 - 1941

Elulugu

2. augustil 2002 möödus 100 aastat Eduard Püttsepa, väljapaistva pedagoogi ja kultuuritegelase sünnist

Eduardi isa Jakob oli tulnud Tartusse Kiressere (Kiressaare) talust Tähtverest. Selles talus oli viis last, Jakob neist kõige vanem, kellest pidi saama talu pärija. Saatuslikuks sai Jakobile abiellumine mõisas üles kasvanud toatüdruku, kauni Mariega (sünd Grünberg), kel polnud aga suurt kaasavara. Kirassere talu peremees jättis seetõttu vanema poja talust ilma. Talu läks järgmisele pojale Märdile, kes oli koolmeister. Jakob ja Marie asusid elama Tartusse, kus Jakob hakkas pidama voorimehe ametit. Peresse sündis kaks poega- Juhan 1898.aastal ja neli aastat hiljem Eduard. Perekond oli harmooniline, seal valitses armastus, hariduspüüe ja ilumeel. Kahjuks kaotasid pojad ema varakult, jäädes vaeslasteks: Tartus möllasid rõuged. Ema Marie läks sauna ja, astunud leiliruumi, kohtas laval istumas rõugehaiget naist. Küll põrkas ta ehmatusega tagasi, kuid leiliaurus nakatus ometi. Ema oli neljakümneaastane, kui suri rõugetesse 1918.aastal. Eduard oli siis 16-aastane. Tema luuletusi lugedes saame aimu, kui lähedane oli pojale ema ja kui valuliselt poeg tema kaotust üle elas. Jakob ei elanud oma armastatud naise surma üle. Nagu mäletavad pojad, ei saanudki isa enam jalgu alla ning suri 7 aastat hiljem- 7.juulil 1925, olles 60aastane. Pojad jäid kahekesi. nende vahel valitses üksmeel ja sõprus- nad olid mõttekaaslased. Tihti tuli tühja kõhtu kannatada: mõlemad käisid alles koolis. Tädi Liine Lutu talust Rõhu külast sõitis aeg-ajalt linna ja tõi poistele toidupoolist.

Read more ...

Ajalugu

Ahja Keskkooli eelkäija on Kärsa kool, mis alustas tööd juba 1786. aastal. Esialgu oli tegemist koduõppega, regulaarse õppetöö alguseni 1850 kulus peaaegu sada aastat.

1929/30 õppeaastal sai kool ruume juurde Ahja endises härrastemajas.

Kuna kõik klassid härrastemajja ära ei mahtunud, jäi kooli kasutusse ka Kärsa koolimaja. Tolleaegseks koolijuhatajaks Ahjal oli Eduard Püttsepp. Õpilasi oli 147, õpetajaid oli 5. Ahja parki rajati kõlakoda ja kooliaed.

Ahja kool 1930

1945. aastal muudeti senine Ahja algkool 7-klassiliseks mittetäielikuks keskkooliks.

1948/49. õppeaastal avati 8. klass ning 1952. aastal lõpetas Ahja Keskkooli I lend - 6 õpilast.

1950 aastal ehitati lastevanemate abiga internaadihoone ja kooliaeda kasvumaja ning 1963/64 õppeaastal ujula Ahja järvele.

1965 aastal valmis koolimaja juurdeehitus. Samal aastal loodi sõprussidemed Läti Lielvarde Keskkooli ja Leedu Vepriai Keskkooliga.

70.aastatel rajati staadion, ehitati lasketiir ja mindi üle kabinetsüsteemile.

2. märtsil 1972 anti Ahja Keskkoolile Friedebert Tuglase nimi.

ajalugu02 ajalugu03

2.märtsist on saanud iga-aastane kooli aupäev, kus autasustatakse Fr.Tuglasele pühendatud maakondliku omaloomingukonkursi võitjaid. Kui ilm lubab, jalutatakse "Väikese Illimari" radadel. Samal päeval saavad kooli lõpetajad kooli märgi.

Jõudumööda jätkab kool aastate jooksul välja kujunenud traditsioone: maakondliku õpilasalmanahhi Illimari Sammu väljaandmise toetamist, iga-aastast maakondliku õpilasomaloomingu võistluse korraldamist ning Väikese Illimari valimist.

1996. aasta aprillis hävis osa koolimajast tulekahjus.

Ahja kool 1996

1996/97 õppeaastal toimus õppetöö kolmes majas. Mõisahoone renoveerimise tõttu pidime Fr. Tuglase memoriaaltoa külalistele sulgema.

Alates 1. septembrist 1997 toimub õppetöö taasavatud koolimajas.

2001.aastal lõpetas Fr Tuglase nim Ahja Keskkooli 50.lend.

Direktorid

Eduard Püttsepp 1929-1941 > Eduard Püttsepa elulugu

Osvald Võsu 1945-1952

Arno Kikas 1952-1960

Ülo Kõpp 1960-1971

Arvi Ootsing 1971-1978

Toomas Jõgi 1978-2006

Katrin Jõgeva alates 2006

Ahja Kool 2011