"Ahja, minu kõikide rännakute alguspunkt" - Friedebert Tuglas
Kooli üldmeil: info@polvakool.ee

Arengukava kuni aug 2013

FRIEDEBERT TUGLASE NIMELISE AHJA  KOOLI  ARENGUKAVA

AASTATEKS 2011-2013

Sissejuhatus

Friedebert Tuglase nimelise Ahja  Keskkooli arengukava 2011-2013 on dokument, mis määratleb kooli arendustegevuse põhisuunad ning eesmärkide saavutamiseks kavandatavad tegevused. Antud arengukava koostamisel on arvestatud kehtivat Ahja valla arengukava ning Ahja aleviku arengukava aastateks 2010-2020, samuti Friedebert Tuglase nimelise Ahja Keskkooli senist arengukava tööversiooni.

Antud arengukava on koostatud kolmeks aastaks. Koostamise protsessis osalesid õpetajad, õpilased, kooli juhtkond, hoolekogu liikmed, valla ja kogukonna esindajad. Kaardistati hetkeolukord, määratleti erinevate valdkondade tõenäolised arengutrendid ning sõnastati eesmärgid ning tegevused eesmärkide saavutamiseks kolme aasta lõikes koos võimaliku maksumuse ja vastutajaga. Lähtuti põhimõttest, et kooli arengu keskpunktiks on õpilane. Kuna õpikeskkonna oluliseks kujundajaks on õpetaja ning koolikeskkond, siis arengukava koostamisel vaadeldi kogu kooli  arengut tervikuna. Arengukava koostamise aluseks on kooli sisehindamise aruanne õppeaastate 2007/2008 kuni 2009/2010 kohta ja ÕKVA koolituselt saadud tagasiside aruanded.

Arengukava I osas antakse ülevaade kooli iseloomustavatest teguritest, tuuakse välja kooli visioon ja missioon ning sõnastatakse kooli väärtused. Arengukava II osas kirjeldatakse eraldi Ahja Keskkooli arengukava viit erinevat valdkonda:1) eestvedamine ja juhtimine; 2) personalijuhtimine; 3) koostöö huvigruppidega; 4) ressursside juhtimine; ja 5) õppe- ja kasvatusprotsess. 

1. Friedebrt Tuglase nim Ahja Keskkooli arengukava üldosa

1.1.Lähtekohad

Friedebert Tuglase nim Ahja Keskkooli (edaspidi Ahja Keskkool) arengukava aastateks 2009-2011 on kooli arengut ja rahastamist suunav dokument, mis määrab kooliarenduse põhisuunad, valdkonnad ja tegevuskava kolmeks aastaks ning arengukava uuendamise korra.
Arengukava lähtub haridust puudutavatest õigusaktidest, kooli põhimäärusest ning kehtivast Ahja  valla ning Ahja aleviku arengukavast. Õppetöös lähtutakse kooli õppekavast, mis on kooskõlas kehtiva riikliku õppekavaga.
Ahja Keskkool on munitsipaalkool, mis töötab ühes vahetuses päevakoolina ning on Ahja valla ainuke keskharidust andev õppeasutus. 2010/ 2011. õppeaastal on  Ahja Keskkoolis  seisuga 01.09.2010 111õpilast ja 11 klassikomplekti, neist 1.-2. klass on liitklass ning lisaks lihtsustatud õppekavaga liitklass (LÕK). Keskkooli õppesuund on meedia ja inglise keel. Tugiõpet aitavad teostada lisaks aineõpetajatele parandusõppe õpetajad, eripedagoog ja pikapäevarühma õpetaja.

Visioon: Ahja Keskkool on traditsioonidele toetuv, haridust, loodust ning tervist väärtustav kool.

Missioon: Ahja Keskkool on kool, kus õpilasel on võimalik kujuneda elus edukalt toimetulevaks isiksuseks, õppida võimetekohaselt, olla traditsioone hoidev ahjakas.

Põhiväärtused:

  • õppimine
  • hoolivus
  • areng
  • traditsioonid

Põhiväärtused on kokku lepitud väärtused, millele toetub kool oma väärtushinnangutes ning mille täitmisele  aitab kaasa kogu kool.

Ahja Keskkooli  iseloomustab õpilaste arvu pidev vähenemine, mis tuleneb elanikkonna vananemisest, vähenevast loomulikust ja mehhaanilisest iibest ning töökohtade kadumisest. Kolme aasta lõikes on õpilaste arv vähenenud, Ahja Keskkoolis õppis

2007/2008 –149 õpilast

2008/2009 – 134 õpilast

2009/2010 – 122 õpilast

Prognooside kohaselt  jätkub õpilaste arvu kahanemine ka järgnevatel õppeaastatel.
Lisaks õppetööle pakub kool erinevaid enesearendamise ja vaba aja veetmise võimalusi. Edukas  koostöö toimub  Ahja spordihoone, kultuurimaja, raamatukogu ja noortekeskusega. Lisaks pakub kool õpilastele võimalust osaleda erinevates (tasuta) huviringides.

2. Kooliarenduse valdkonnad

Kooliarendus on esitatud tegevusvaldkondadena. Tegevusvaldkonnad on
grupeeritud vastavalt sisehindamise kriteeriumidele:

  1. Eestvedamine ja juhtimine
  2. Personalijuhtimine
  3. Koostöö huvigruppidega
  4. Ressursside juhtimine
  5. Õppe- ja kasvatusprotsess

Arengukava koostamise protsess algas valdkondade kirjeldamisega. Kooli hetkeolukorra kirjeldamisest võttis osa Ahja Keskkooli personal. Hetkeseisu kaardistades on välja toodud nii positiivsed kui ka negatiivsed arengud. Hetkeseisust ja tulevikuvisioonist on välja kasvanud iga valdkonna eesmärgid, eesmärkidest omakorda tuleneb tegevuskava. Tegevuskava koosneb sammude kirjeldustest, mida tuleks teha, et eesmärkideni jõuda. Kõik planeeritavad tegevused on esitatud momendil reaalsena tunduvas ajakavas. Kuna valdkonnad pole oma mahult ja teostuselt võrdsed, siis pole ka lõppeesmärgini jõudmine üheaegne. On ülesandeid, mille lahendamine tundub olevat reaalne ühe aastaga, samas planeeritakse teatud lahendusi mitme aasta taha.

Arengukava käsitletakse kui dokumenti, mis on suunatud organisatsioonile ja sellest johtuvalt on ka vastutajad antud mitte nimeliselt, vaid ametist lähtuvalt. Tegevuskavas on püütud prognoosida ka rahalisi kulutusi, kuid samas on konkreetseid maksumusi raske ette näha. Seetõttu on lahter maksumus sageli ka täitmata.

2.1. Eestvedamine ja juhtimine

Ahja Keskkooli eestvedamise aluseks on selgelt ja arusaadavalt sõnastatud põhiväärtused, mis kajastuvad organisatsiooni missioonis, visioonis ja eesmärkides. Strateegilist juhtimist iseloomustab kooli sisehindamise süsteem. Ahja Keskkoolis on olemas sisehindamise läbiviimise kord, mis reguleerib sisehindamise läbiviimist. Sisehindamissüsteem aitab tagada kooli järjepidevat arengut lähtuvalt eesmärkidest. 

Tugevused   Nõrkused
  • Arengukava koostamise protsess on järjepidev ja reaalsusest lähtuv.
  • Pikaaegsed traditsioonid
  • Loodud on tõhusad tugisüsteemid
  • Toimib  tunnustamise kord
  • Kokku on lepitud põhiväärtused
  • Aruandevormide pidev täiustamine
  • Info liikumine on rahuldav
  • Sisehindamisaruanne on esitamisel
  • Kooli mainet on tõstnud osalemine maakondlikel ja vabariiklikel konkurssidel
  • Kooli õppe- ja kasvatusprotsessi on kaasatud vilistlased
  • Värbamise  ja uute töötajate toetamise süsteem vajab täiustamist
  • Puudub elektrooniline dokumendiregister
  • Koostöö huvigruppidega vajab parandamist.

Võimalused

Ohud

  • Kabinetsüsteemile üleminek
  • Andmete kogumise süsteemi täiustamine
  • Majanduspersonali kaasamine kooli juhtimisse
  • Töötajate motiveerimine
  • Kooli põhiväärtuste lahtikirjutamine, nende viimine kooli igapäevaellu
  • Ajaressursi säästlik ja sihipärane kasutamine
  • Jätkuv õpilaste arvu ja sellest tulenevalt personali arvu vähenemine
  • Vahetu suhtlemise vähenemine koolielus
  • Kvalifitseeritud pedagoogilise kaadri võimalik lahkumine koolist.

 
Valdkonna analüüsi tulemusena püstitati alljärgnevad eesmärgid:

  1. Koolis toimib kõigile mõistetav sisehindamissüsteem
  2. Koolis rakendatakse laiapõhjalist juhtimist
  3. Avalikkust on võimalikult hästi informeeritud

 Eesmärkide saavutamiseks lepiti kokku järgmised tegevused:

Jrk Tegevus Aasta Maksumus Vastutaja
1 Sisehindamissüsteemi täiustamine lähtuvalt sisehindamisaruande tagasisideraportist ja selle teostamine 2011 640 € Õppealajuhataja
2 010/2011, 2011/2012 ja 2012/2013 õppeaastate andmete fikseerimine lähtuvalt muudetud
sisehindamissüsteemist
2011   Juhtkond
3 Eelarve koostamine ja täitmise jälgimine struktuuriüksuste kaupa 2011   Direktor
4 Probleemide juhtimise hierarhia täiustamine 2011   Juhtkond
5 Mitmetasandilisuse ja laiapõhjalisuse täiustamine juhtimises 2011-2012   Juhtkond
6 Süsteemse info edastamine kooli koduleheküljel, koolilehes ja  valla ajalehes 2011-2013   Huvijuht, infojuht
7 RÕK-st lähtuva kooli õppekava koostamine 2011-2013   Juhtkond ja õpetajad

 

 

2.2. Personalijuhtimine

Personalijuhtimine on tegevuste süsteem, mis tagab selle, et Ahja Keskkoolis on motiveeritud, arenemisvõimeline, kompetentne ja püsiv kaader. Käesoleval õppeaastal töötab Ahja Keskkoolis  24 pedagoogi, neist vanempedagooge 2, pedagooge 18 ning noorempedagooge 4. Teenindava personali suuruseks on 11 inimest.

Tugevused   Nõrkused
  • Personali on  kaasatud juhtimisse
  • Uued töötajad kohanevad kiiresti
  • Ühisüritustel osalemisega on tugevnenud oma kooli tunne
  • Õppeprotsess on lapsesõbralik
  • Väärtustatakse tervist ja loodushoidu
  • Puudub pikaajaline koolitusplaan
  • Infovahetuse süsteem
  • Õpetajate vaheline koostöö

Võimalused

Ohud
  • Koolituspoliitika väljatöötamine (sh koolitusplaan)
  • Tervistedendavate ürituste korraldamine
  • Õpilaste arvu vähenemine
  • Pedagoogide palgapoliitika

Analüüsi tulemusena püstitati alljärgnevad eesmärgid:

  1. Välja on töötatud personalipoliitika, mis lähtub kooli eesmärkidest
  2. Täiendatud on ametijuhendid
  3. Rakendub pikaajaline koolitusplaan

Eesmärkide saavutamiseks lepiti kokku järgmised tegevused:

Jrk Tegevus Aasta Maksumus Vastutaja
1 Töövestluste läbiviimise tugimaterjalide koostamine 2011-2012   Direktor
2 Mentorluse edasiarendamine: 2011-2013   Õppealajuhataja
3 Värbamisstrateegia väljatöötamine 2011-2012   Direktor
4 Motivatsioonisüsteemi täiustamine 2011-2013 200 € Juhtkond
5 Dokumentatsiooni täiustamine lähtudes andmekaitsesüsteemist, selle tutvustamine 2011-2013 200 € Direktor
6 Dokumendiregistri tööle rakendamine 2011-2012   Infojuht ja sekretär
7 Muudatused personali koormustes 2011-2012 3500 € Direktor
8 Sisehindamisaruannete täiustamine ja personali kaasamine 2011-2013   Juhtkond
9 Tunni efektiivsuse tõstmine 2011-2013   Juhtkond

 

 

2.3. Ressursside juhtimine

Ressursside õige juhtimine tagab igapäevasteks tegevusteks ning õppeasutuse pikaajaliste eesmärkide elluviimiseks vajalike ressursside olemasolu ning nende otstarbeka ning säästliku kasutamise. Analüüsiti Ahja Keskkooli ressursside juhtimise tugevusi, nõrkusi, ohtusid ja võimalusi. Tulemused on esitatud alljärgnevas tabelis:

Tugevused   Nõrkused
  • Eelarve kujunemine koostöös Ahja valla ametnikega
  • Ruume kasutatakse optimaalselt
  • Olemas on  hea materiaal-tehniline baas õppetöö läbiviimiseks.
  • Olemas on kompetentne ja motiveeritud personal
  • Õppetööd toetavad projektidest saadud lisavahendid
  • Säästlik majanduspoliitika
  • Vähene rahastatud projektide arv
  • Vähe kasutatakse õppetöös IT võimalusi
  • Rahaliste ressursside pidev vähenemine

Võimalused

Ohud
  • Vajalike oskustega personali olemasolu
  • Võimalik kasutada elektroonseid õppekeskkondi
  • GoogleDocsi sisevõrgu kasutusele võtmine
  • Elektroonilise dokumendihalduse rakendamine
  • Õpilaste arvu pidev vähenemine
  • Kooli eelarve ei kata kõiki tegevusvaldkondi
  • Puudub andmekaitse kord

 Analüüsi tulemusena püstitati alljärgnevad eesmärgid:

  1. Kooli tegevuseks ja arenduseks on tagatud vajalikud eelarvelised vahendid
  2. Loodud on nõuetele ja õpilaste arendamise vajadustele vastav õpikeskkond
  3. Täiustatud on süsteemid teabe kogumiseks ja edastamiseks
  4. Õppimiseks ja töötamiseks loodud meeldiva keskkonna säilimine

Eesmärkide saavutamiseks lepiti kokku järgmised  tegevused:

Jrk Tegevus Aasta Maksumus Vastutaja
1 Vajadustele vastava ja arengukavaga kooskõlas oleva eelarve koostamine 2011   Direktor
2 Koolimaja soojustus 2011-2013 25 000 € Direktor ja majandusalajuhataja
3 Õuesõppe klassi rajamine 2011-2013  1000 € Majandusalajuhataja
4 Elektroonilise dokumendiregistri käivitamine 2011   Infojuht ja sekretär
5 Ainekabinettide rajamine 2011-2013  2000 € Direktor ja majandusalajuhataja
6 Aktiivsem projektides osalemine 2011-2013  4000 € Aineõpetajad
7 Kooli kodulehe kaasajastamine 2011-2013   Infojuht
8 Eelarve planeerimine kooskõlas uue arengu- ja õppekavaga 2011-2013   Juhtkond
9 Kulude ning kokkuhoiu- võimaluste analüüs 2011-2013    Majandusalajuhataja

 

 

2.4. Õppe- kasvatusprotsess

Kooli põhiprotsessiks on õppe- ja kasvatusprotsess, mille põhisisuks on õpilase areng ja selle toetamine. Selle valdkonna üldised suunad annab riiklik õppekava ja selle alusel koostatud kooli õppekava. Käesolevas arengukavas vaadeldakse  valdkondi lähtuvalt sisehindamise kriteeriumitest ning tulemustest. Arengukava eesmärgid ning eesmärkide saavutamiseks planeeritud tegevused koostati toetudes läbiviidud SWOT analüüsile

 

Tugevused   Nõrkused
  • Õpilastele on loodud  arendav ja põhiväärtustele tuginev õpikeskkond.
  • On arvestatud õpilaste vajaduste ning individuaalsete iseärasustega, töötab lihtsustatud õppekavaga abiklass ning vajadusel rakendatakse individuaalseid õppekavasid.
  • Õpilase toetamiseks ja abistamiseks töötab  tugistruktuuride võrgustik
  • Probleemide lahendamiseks nn.ümarlauanõupidamine, kuhu on kaasatud peale õpilase ka lapsevanem, õpetaja, vajadusel ka valla esindaja.
  • Õpiabi ja logopeedilist abi saavad I – IX klassi õpilased.
  • Regulaarselt toimuvad järelevastamised ja  vajadusel õppenõukogu poolt määratud kohustuslikud konsultatsioonid.
  • Koolis töötab pikapäevarühm.
  • Toimuvad regulaarsed arenguvestlused.
  • 2008/09 õppeaastast on rakendunud e-Kool
  • Probleemsete õpilaste puhul on ekspertidena kaasatud  maakonna psühholooge ja õppenõustajaid, õpilasi on vajaduse korral suunatud erialaspetsialistide juurde.
  • Edukatele õpilastele on koolis  Priimuste Kogu, kuhu kuuluvad neljadele- viitele õppijad.
  • Edukate õpilastega tegelemine konkursside ja olümpiaadide ettevalmistamisel
  • Viime läbi koolisisest ja maakondlikku omaloominukonkurssi.
  • Toimuvad ainepäevad ja töötoad, osaletakse projektides.
  • Lapse võimete kõigekülgne arendamine ja toetamine läbi tasuta (huvi)tegevuste.
  • Oleme tervist edendav kool.
  • On olemas võimalus tegeleda erinevate spordi- ja huvialadega.
  • Palju  traditsioonilisi üritusi.
  • Õpilaste arvu pidev vähenemine toob kaasa rahaliste vahendite vähenemise ja kooli majandamise keerukamaks muutumise.
  • Nõrgemate õpilaste aja- ja töömahukas toetamine ja järeleaitamine jätab vähem aega tegelemiseks andekate ja tublide õpilastega.
  • Vähenev õpimotivatsioon.
  • Puudujäägid väärtuskasvatuses.
  • Vähe võimalusi ja vahendeid õpilaste (ja lastevanemate) mõjutamiseks.
  • Ainekavad on vähe integreeritud.
  • Koostöö erinevate huvigruppide vahel vähene.
  • Vähe tähelepanu on pööratud teadlikule kooli maine kujundamisele  ja positiivsele meediakuvandile.
  • ÕOV vähene kaasatus õppe- ja kasvatustöö korraldusküsimuste lahendamisse..
  • Koostöö  hoolekoguga koolielu korraldamisel  seni vähene.

Võimalused

Ohud
  • Viia kooli õppekava vastavusse uuenenud riikliku õppekavaga.
  • Kaasata huvipooled õppekava arendustegevusse.
  • Aineõpetajad koostöös eripedagoogidega ja lapsevanemaga analüüsivad õpilase arengut.
  • Väärtuskasvatuse tähtsustamine
  • Kohalikku kultuuri ja loodust tutvustavate ürituste korraldamine, kodukandi      väärtustamine.
  • Võrgustiku- ja ennetustöö täiustamine valla sotsiaaltöötaja ja politseiga.
  • Õues- ja projektõppe  arendamine.
  • Pöörata rohkem tähelepanu andekatele õpilastele tunnis ja kohandada õppematerjale.
  • Koostöös kohaliku omavalitsusega leida rahalisi vahendeid huvitegevuse jätkuvaks toetamiseks ning IÕK koostanud ja selle järgi töötavale õpetajale.
  • Õppe-kasvatustöö paremaks rahastamiseks kirjutada rohkem projekte ning kaasata toetajaid.
  • Tervete eluviiside väärtustamine  õpilaskonna ja kooli personali seas.
  • Kaasata õpilasi kooli väärtuste rakendamisel õpilaskonna seas.
  • Ainekavade ülepaisutatud maht
  • Määruste ja koolidokumentide sagedased muudatused.
  • Halbade harjumuste levimine õpilaste hulgas.
  • Lastel karistamatuse tunde pidev kasvamine: reeglid ja kokkulepped ei distsiplineeri vastutustundetuid, karistused ei mõju
  • Lastevanemate vähene huvi või soovimatus teha koostööd probleemide lahendamiseks.
  • Õpilaste arvu pideva vähenemise  tõttu tekivad liitklassid, keeruline tagada õppe kõrget kvaliteeti, raskused tavaklassiks üleminekul.
  • Kohaliku tööhõive kehva olukorra tõttu viib vanem  tööle minnes kaasa ka lapsed.
  • Koormuse ja palga vähenedes lahkub pedagoogide kvalifitseeritud kaader.
  • Koostöö ja ühiste eesmärkide puudumine kooli mainekujunduses.

Analüüsi tulemusena püstitati alljärgnevad eesmärgid:

  1. Kooli uus õppekava on välja töötatud ja rakendatud.
  2. Sisse on viidud muudatused ainekavadesse ja õpetajate töökavadesse.
  3. Õppetööd toetavad traditsioonid (projektid, õppekäigud, Tuglase omaloomingukonkurss, õpilasalmanahh, Priimuste Kogu jne.)
  4. Õppetegevust toetavad huviringid ja raamatukogud.
  5. Kvalifitseeritud kaader tagab järjepideva kvaliteetse õpitulemuse.
  6. Koolis toimib terviksüsteem, mis toetab lapse arengut.
  7. Tugisüsteemid (s.h. tugiõpilasliikumine) toimivad efektiivselt
  8. Koolis valitseb salliv ja sõbralik õhkkond.
  9. Pikapäevarühm tagab õpilasele arendava ja turvalise keskkonna ning pakub võimalusi õpilastega individuaalseks tööks.
  10. Väärtustatakse tervislikke eluviise ja loodushoidu.
  11. Vähenenud on põhjuseta puudumiste arv.

Eesmärkide elluviimiseks koostati  tegevuskava:

 

Jrk Tegevus Aasta Maksumus Vastutaja
1 Vajadustele vastava ja arengukavaga kooskõlas oleva eelarve koostamine 2011   Direktor
2 Koolimaja soojustus 2011-2013 25 000 € Direktor ja majandusalajuhataja
3 Õuesõppe klassi rajamine 2011-2013  1000 € Majandusalajuhataja
4 Elektroonilise dokumendiregistri käivitamine 2011   Infojuht ja sekretär
5 Ainekabinettide rajamine 2011-2013  2000 € Direktor ja majandusalajuhataja
6 Aktiivsem projektides osalemine 2011-2013  4000 € Aineõpetajad
7 Kooli kodulehe kaasajastamine 2011-2013   Infojuht
8 Eelarve planeerimine kooskõlas uue arengu- ja õppekavaga 2011-2013   Juhtkond
9 Kulude ning kokkuhoiu- võimaluste analüüs 2011-2013    Majandusalajuhataja

 

 

2.5. Koostöö huvigruppidega

Asutuse spetsiifikast tulenevalt moodustavad peamised huvigrupid õpilased, lapsevanemad, hoolekogu, õpetajad ja  KOV. Huvigruppide alla kuuluvad samuti isikud ja organisatsioonid, kes on huvitatud Friedebert Tuglase nim. Ahja Keskkooli  tegevusest või on sellest mõjutatud: õpilasomavalitsus, raamatukogu, spordihoone, huviringid, kooli personal, vilistlased, lasteaed, kohalik kogukond, toetajad, MTÜd, naaber- ja sõpruskoolid, kooliarst, hambaarst, erinevad spetsialistid, valla allasutused (noortekeskus, kultuurimaja, valla raamatukogu) jne. Üldine koostöö huvigruppidega on planeeritud kooli üldtööplaanis.

Teised lähemad partnerid on:
valla MTÜd,  RMK, piirkonna ettevõtted,  maakonna huvikoolid, maakonna noorsoopolitsei, valla konstaabel ja sotsiaaltöötaja, kooliarst, hambaarst, kauplus Illimar, maakonna koolid, Urjala Keskkool Soomes ja Lielvarde keskkool Lätis, teatrid, Põlvamaa Õppenõustamiskeskus, lastepsühholoogid ja  eripedagoogilised nõustajad (Tartu TÜ Kliinikum), teised tervistedendavad koolid.

Lepingupartnerid:
Koolitööde AS eKool, Miksike, kirjastused Koolibri, Avita, TEA, Ahja Soojus ME (soojavarustus), Elion (telefon, internet), Jaanika Spordikool, Fiider (valvesignalisatsioon), Eltam (elektrikäidutööd), AS Asko Liinid (õpilaste kooli- ja kojuvedu). Täiendkoolituse peamised partnerid on SA Tiigrihüpe ja  OÜ Logoserv.

Arengukava eesmärgid ning eesmärkide saavutamiseks planeeritud tegevused koostati toetudes läbiviidud SWOT analüüsile

 

Tugevused   Nõrkused
  • Ühisüritused toimuvad reeglina koostöös ja plaanipäraselt.
  • Kooli sündmusi kajastatakse regulaarselt Ahja valla lehes.
  • Huvigruppide panus koolielu korraldamisse ja õppija arengusse on suurenenud.
  • Juhtkond arvestab õpilaste ettepanekuid koolielu korraldamisel.
  • Noortekeskuse,  raamatukogu, kultuurimaja ja lasteaia töötajad osalevad vajadusel kooli ürituste ettevalmistamisel ja läbiviimisel.
  • Pedagoogide esindajad kuuluvad kooli juhtkonna koosseisu, hoolekogusse  ja volikogu komisjoni.
  • Iga viie aasta järel toimub kooli vilistlaste kokkutulek.
  • Toimuvad personali ühiskoolitused.
  • Väga vähesed lapsevanemad osalevad pakutavatel koolitustel
  • Kirja pole pandud õpetajate täiendkoolituse süsteemi
  • Pakutavate koolituste kvaliteet on erinev ja eelnev info puudub või on vähene.

Võimalused

Ohud
  • Huvigruppide  määratlemine kooli uues arengukavas, koostöö täpsem kavandamine.
  • Meediaga suhtlemise põhimõtete välja töötamine, positiivse meediakuvandi loomine koostöös kooli meediaõpetaja ja õpilastega.
  • Enam  kaasata kooliellu erinevaid huvigruppe (lapsevanemad, vilistlased, ettevõtted).
  • Sisse viia elektrooniline küsitlusankeet kooli kodulehel.
  • Muuta kooli kodulehelt saadav info operatiivsemaks.
  • Uuendada suhteid sõpruskoolidega ja naaberkoolidega.  
  • Viia ellu Priimuste Kogu projekt eesti koolidega tutvumiseks välismaal.
  • Leida võimalusi lastevanemate huvi äratamiseks  vajalike koolituste vastu.
  • Tihedam koostöö valla konstaabliga õpilaste õigusrikkumiste preventiivses vähendamises.
  • Liiga palju erinevaid ettevõtmisi hakkab segama õppetööd.
  • Sage koolitustel käimine ei kindlusta alati kvaliteeti.
  • Koolituste kvaliteet väga kõikuv.
  • Vilistlaste koostööhuvi vähenemine seoses keskkooli muutumisega põhikooliks.
  • Mõnede traditsioonide kadumine.
  • Õpilaste arvu vähenemine toob kaasa koostööpartnerite huvi vähenemise.

Analüüsi tulemusena püstitati alljärgnevad eesmärgid:

  1. Välja on töötatud huvigruppidega koostöö põhimõtted.
  2. Kirja on pandud täiendkoolituse süsteem huvigruppidele.
  3. Suurenenud on 50% ulatuses lastevanemate osalus pakutavatel koolitustel.
  4. Töötada välja ja rakendada elektrooniline tagasisidesüsteem.
  5. Enam kaasata huvigruppe õppetöös ja huvitegevuses.
  6. Koolist positiivse meediakuvandi loomine.
  7. Huvigruppide parem informeerimine.

Eesmärkide elluviimiseks kavandatud tegevused:

Jrk Tegevus Aasta Maksumus Vastutaja
1 Koolitusplaani koostamine lastevanematele ja personalile 2011-2013   Õppealajuhataja
2 Elektroonse  tagasisidesüsteemi loomine, küsitluste läbiviimine huvigruppide seas 2012   Õppealajuhataja ja infojuht
3 Koostöö edendamine volikoguga nii, etvähemalt üks kooli töötaja kuulub valla haridus- sotsiaal- ja kultuurikomisjoni Pidev   Direktor
4 Koolielu kajastamine erinevate info- ja meediakanalite kaudu. Pidev  500 € Õpetajad, direktsioon, infojuht
5 Erinevate koostöövormide leidmine, huvigruppide kaasamine koolielus. Pidev 500 € Direktsioon
6 Infovahetuse parandamine, kooli kodulehe kaasajastamine, GoogleDocsi kasutuselevõtmine. 2011-2012   Infojuht ja direktor

 

 

3. Arengukava uuendamise kord

Arengukava täitmist analüüsitakse ja kava täiendatakse igal aastal Friedebert Tuglase nim. Ahja Keskkooli õppenõukogus ja hoolekogus.

Arengukava kuulub muutmisele seoses:

  • muudatustega seadusandluses,
  • muudatustega riiklikus õppekavas,
  • muudatustega haridusnõudluses,
  • muudatustega kooli investeeringutes,
  • kooli arengukava määratud tähtaja möödumisega.

Järgneva perioodi arengukava koostamine toimub tuginedes eelneva perioodi analüüsile. Arengukava kiidab heaks õppenõukogu, hoolekogu ning seejärel kinnitab Ahja valla volikogu.