Eile, 09.11 oli mul väga meeldiv võimalus lihvida oma õpetaja oskusi ja olla külalisesinejaks 9.klassi ühiskonnaõpetuse tunnis, mille praegune pikk teemablokk käsitleb tööturgu ja töösuhteid.
Just nende vahenditega, mis pildil näha, astusin ma tundi, et jagada oma kogemust ja saada aimu, millised on meie üheksandike teadmised teemast.
Tund läks nii kiiresti mööda, et mulle tundus, et minu jaoks pandi kell kiiremini käima:). Õpilased olid teadlikud, nutikad, mõtlesid ja töötasid kaasa. Olen selle toetuse eest väga tänulik. (Ja eks neid klouni tüüpi tegelasi jagub igasse heasse seltskonda:)).
Miks aga üldse tulla oma kogemusi ja "elutarkusi" jagama või õpilastega mingi teema üle arutlema? Võib ju mõelda, et õpikutes on kindlasti kõik tarkused kirjas ja mis mul enam lisada. Jah, see võib nii tunduda, aga küsige kodus oma laste käest, kuidas neile on meeldinud, kui keegi räägib oma kogemusest, kui tuuakse näiteid oma elust, kui tuleb tundi andma mitte õpetaja. Kas nad on siis midagi õppinud, saanud emotsioone või on see tõesti olnud kuiv ja tuim õpitu kordamine? Mina arvan ja olen isiklikult kogenud, et tegelikult aitab külalise "päriselu" teadmiste jagamine hoopis õpikuteadmisi kinnistada ja rikastada ning muudab õpilase päeva erilisemaks. Ja nagu Briti neuroteadlased on välja selgitanud- jäävad meile meelde need päevad ja tegevused, mis olid uudsed, tekitasid tavapärasest teistsuguseid elamusi.
Seega kutsun teid üles, meie armas Ahja koolipere, võtma julgelt ühendust meie õpetajatega või minuga (direktor Pirjo) ja räägime läbi, mil moel saate teie meie õpilaste elu ja õppekava rikastada! Minu jaoks oli eilne kogemus hindamatu väärtusega ja arendas mind ning õpilased tõid välja igaüks vähemalt ühe uue teadmise, mille nad minuga suheldes said! See on ju üks teadmine vähemasti rohkem, kui varem!:)
Autor: Pirjo Pall (direktor)