Emakeelenädalat tähistasime vahva loomingulise väljakutsega ja kuna jutud said nii lahedad, siis jagame lahkesti teiega seda rõõmu!
KUULUTUS KÕIGILE
Kirjuta kohe kirjutis, kus kõik 1. kirjatähed kattuvad. Kirjutised kogun kokku
kassikuu 16. kuupäevaks keeleklassis, ka kirja kaudu.
Karu Kati
Karu Kati kõmpis koju. Karu Kati kodus krooksuv konn. Kati koristas kodu,
kuid kui Kati kuulis konna krooksumist, kukkus kohe kokku.
Marten Mootse
Tomati-lugu
Tristan tõttas teisipäeval tomateid tampima. Tomati tükkidest tegi ta
tomatimahla. Tomatimahl tuli tummine. Talvel tõttas ta tomatimahlaga Tartu
turule. Turult tuli ta triljoni tukatiga. Tristan tõttas Taanist Teslat tooma. Ta
tiirutas Teslaga Taanist Tallinnasse. Tallinna tanklas tankis Teslat.
Tristan Kihho
Rebane reisis rõõmsalt Rootsi. Reipalt Rootsi raudteel ronides rebestas reie.
Riina ravis rebast rohuga. Rebane rõkkas rõõmust.
Rosabell Haavakats
M-tähe lugu
Magus maasikamoos maitseb mulle. Mulle meeldib mustikamoos. Mulle
meeldib murakamoos. Ma mugin moosisaia mõnusasti.
Stenar Kihho
Koolipäev
Kõik kooli-lapsed kutsuti kooli kunstiklassi kolmapäeval kell kolm kuulama
kunstiõpetaja Karini kokkuvõtet kunstiblogist. Kehalise kasvatuse kooliõpetaja
Kervin kannatas kõhulahtisuse käes, koolikoristaja kutsus kiirabi. Koolikokk
küpsetas kaunist kohupiimakooki kadripäevaks, kaunistas koogi karamelli
kuulidega, keetis kaks kana kõrvale, kallas kuuma kohvi kannu.
Lisandra Kuusik
Kass käis karnevalil. Kui kord kass koju kippus, küsis koer: ”Kas konti ka kaasa
korjasid?” Kass kukutas kotist koerale kondid. Koer kinkis kassile kala. Koos
kugistati kingid kõhtu.
Mihkel Ellik
Kalal käis kalamees,
kalu karu keelel kostis.
Karu kargas kalamehe kanti,
kalamees kribis kasepuule.
Kalamees kavatses kaotada karu
kalaõngega karu kõrvadele,
kividega karu kõhule.
Marten Talivätsing
Rasvane rebane ronis rägastikus. Rägastikus roomas rästik. Rästik ründas
rasvast rebast. Rasvane rebane röökis rui-rui-rui. Rasvane rebane ruttas rabast
rappa.
Kaimar Ilus
Kalamees Karl kuulis külajutte, kuidas keevitaja Kalle keevitas küna külge
kalavõrgu. Külajutte kuuldes kukkus Karl külili, kuna Karlile koitis, kuhu
kadunud kalavõrk kadus. Karl kõndis külasse kalavõrgu kohta küsimuste
küsimiseks. Kalamees kuulis, kuidas Kalle keksis kalavõrgu kohta kohvikus
kartuliputru kugistades. Karl kõndis kurjalt kohvikusse Kalle kõrvale küsimuste
küsimiseks, kuid Kalle keeldus kõndides kohvikust kilomeetrite kaugusele.
Algis Pärnamets
Ilves istus isa istmel
ise ilma imetledes
ilus ingel ilmus ilma
ilves imestas ingli ilu
ingel innustas ilvest
ideega iglusse investeerima.
Georg Erik Org
Hamstri hammustus
Hamster hammustas huultega huvitavat halli hiirt. Hiir hammustas helehalli
hamstrit hiiglaslike hammastega. Helehall hamster hakkas häälitsedes
heegeldama hallide hammastega hobusele heinapakki.
Villu Adari
Mulle maitseb maasikas,
maasikmari maitseb magusalt.
Mulle mammud maitsevad
mõnus magus maasikas.
William Henry Org
Kohutav käpardist kokk küpsetas kolmapäeval kaks küpsistest kooki. Koogid
kõrbesid kahjuks kivikõvaks. Kokk kurvastas kohutavalt. Koogid kukkusid
koka käest. Koer kugistas kõik kõrbenud koogid kõhtu.
Helena Pallandi
Kaelkirjak Kalle
Kaelkirjak Kalle kolis kevadel Kuressaarest Keilasse. Kahjuks koos kolimisega
kaasnes koolivahetus. Kaelkirjak Kalle käib kaheksandas klassis. Kaelkirjak
Kalle klassis käib kuus kaaslast: karu Katariina, kass Karamell, kana Kiki, kukk
Kosso, koer Krissu. Kõik kuus klassikaaslast käivad korvpalli kõksimas. Karu
Katariina korraldas koolikaaslastele kirjanduskonkursi. Kooli kauneima kirjandi
kirjutas Kaelkirjak Kalle.
Karolin Maisvee
Kiisu Kiti käis kalapoes
Kiisu Kiti kõndis kolmapäeval koju. Kalle küsis kurjalt kassi käest: “Kus
kondasid, kassiroju?” Kiti kostis Kallele: “Käisin Kundas kalapoes.” Kalle küsis
kassi käest: “Kas kalad korvis?“ Kassipoeg kartlikult kähises: “Kõht korises
kõvasti. Kogemata kõik kalad kallasin kurku.”
Sander Kade
Pall põrkas pähe
Peeter püüab palli. Pall poeb peitu, pall põpsas pähe. Pehme pall põrkas pükste
peale. Pall põrkas palmi peale. Peeter peab palli panema puuri. Peeter piinas
papat, paludes palli püüdma.
Eleri Haav
Jänes jutustab
Jänes Jänks jookseb Johani juurde jaanipäeva jätkama. Jõid jääga jõhvikamahla
ja jäätisekokteili. Ja juba jälle jõulud. Jõudsid jõulutoidud järsku jäätuda. Ja juba
jõuludel Jõgevale jõuluhommikul jõuluvana jõudis.
Liis Kangur
Hobune Hendri hüppab
Henrdi hakkab harakaga harjutusi harjutama. Hüppamise harjutus hoogu hakkab
heitma. Hobune Hipp hakkas harjutusi hüppama. Harakad hakkasid hobustega
harjutuse haake hindama. Hobuse Hendri hüüdnimi Hupp. Hingeldades
hüppasid hooga. Hobune Hendri hakkas Hipiga hüppama. Harakas hüüdis hipp-
hipp, hobune Hipp ja Hendri hõikasid hurraa-hurraa.
Johanna Lambing
Peeter pesi pesu. Peale pesu pesemist pesi Peeter panni. Peale panni pesemist
praadis Peeter peekonit. Peeter põrutas Poola. Poolas Peeter püüdis palli. Peale
pallide püüdmist põrutas Peeter Prantsusmaale. Prantsusmaal pugis Peeter
pastat.
Carl-Robin Roositalu
Mariliis maal
Maasikamaias Mariliis maitses maal magusaid maasikaid. Magusad maasikad
maitsesid Mariliisile. Mariliis mugis maasikaid mõnuga, Mariliis mõmises:
„Mmm-mmm – magusad maasikad!“
Marleen Mägi
Liblikas lendas lõhnavale lillele. Lillelõhn levis laante, luhtadele. Lõhna
lummusest lähenes lillele lammas. Lammas limpsas lillekest, liblikas laulis
lõbusalt lallalaala. Lõpp.
Oskar August Aasmäe
Pauli parv
Paul palus papa Peepu: „Papa, palun parvetame pühapäeval Peipsi peale.“
Pühapäeval Paul parvetaski papaga Peipsi peale. Paul pidas papaga parve peal
piknikku. Paul pistis pannkooke põske. Papa pugis praemuna.
Kristelle Laevik
Varblane Viivu
Varblane Viivu võttis vilja vares Vaagule viimiseks. Vares vadistas vaikselt
Viivule vilja vaadates. „Viivu, vili vastik, vili vastik. Viivu, vii vili vares
Vollile!“ Varblane Viivu viiski Vaagu vilja Vollile. Volli vastas Viivule
vaadates vilja: „Viivu, vii vili Valjale.“ Viivu vaatas vihaselt Vollit, Viivu
vastas vollile vihaselt: „Volli, võta vili.“ Volli võttis vaikselt vilja Viivut
vaadates.
Kristelle Laevik
Jänes Jänks joonistab jaama. Jaama juures jookseb jänes ja jänes joob
jõhvikajooki. Jänesega jookseb Johan ja joob jäätisekokteili. Ja Johanna joob
jõvika jääjooki. Jääkaru joob jõhvikajooki ja jagavad juustu. Jäär joob
jõhvikajooki ja juustukooki.
Tevor Kiho
Kummitused
Kummitus Kai küsis Karinilt, kus kummitada, kuid Karin käis kärmelt Kadil
külas. Keda keegi kuulnud kunagi kummitamas. Koledaim kummitus Karin,
kuna kõik kartsid Karinit. Kunagi küla kummitas Karin koledalt kollase kuuri
kõrval. Kondid klogisevad Karini kummitamisest.
Jan-Joosep Roots
Memmeke mekib magusat mustikamoosi. Mokad mustikaga määritud,
meisterdas memmepoeg mokiki. Mokik möödus mühinaga maanteel
mikrobussist.
Meelis Lepik
ELU
Eestimaa – ehe, ehtne, eriline!
Elan, ei, eelistan elada Eestis!
Ehitan Eestis endale elu:
erilist, erinevat, eeskujulikku,
ebatavalist, efektset, eetilist,
emotsionaalset, edevat, edukat.
Elu eelistan elada endale –
eksida, ekselda, eralduda, eristuda,
elada elujoon eklektiliseks.
Elurikkus – edasiviiv elueliksiir,
eredalt eristuv elukiir!
Karin Pikk
Challenge
Chutney, cake, cheese,
churros, cheddar - choose!
Chains chain choices,
choose cheese, choose choice!
Tõlge: Väljakutse
Puuviljasalat, kook, juust,
chorrod (hispaaniapärane küpsetis), cheddar (juustusort) - vali!
Ahelad aheldavad valikuid,
vali juust, vali valik!
Bees & businessmen
Busy bees buzz
buss brings busy businessmen
businessmen buzz
bees= businessmen?
Tõlge: Mesilased & ärimehed
Töökad mesilased sumisevad,
buss toob töökaid ärimehi
ärimehed sumisevad
mesilased= ärimehed?
R tähega luuletus
Rabapistrik ragistab rabas
rebasel ruuge rinnak,
ritsikas rohekuues rabav,
rongi raginal rännak.
Riimiread riimuvad reaga,
rabades raamatu ridasid,
rahu roomavalt raugeb,
riimiread rändavad radasid.
Raba rahutult ragiseb,
rebane rabamas ritsikat,
ritsikas rähklemas rahutult,
rongirattad rändavad raginal…
Pirjo Pall
Keskhommik kodukülas
Külake kalli kodumaa kauges kagunurgas, kümnete kaupa kaunilt kordatehtud
kodusid. Kuid kas kohtad kedagi koduõues? Kassi? Koera? Koduloomi? Kõigest
karikakraid …
Kaunis kevadsuvine keskhommik keset küla. Kruusane külatee. Kaunis kaasik
kõrgub kastemärja karjamaa kõrval, kaugemal kohiseb kuusik. Karjakoplis
karikakarde keskel kössitab kivihunnik. Kolm kuldnokka korjavad kasteheinas
kõhutäidet.
Küla kõrgeimal künkal kahvaturohelise kasevõsa kaisusl konutab kurvalt
kahekorruseline katkise katusega koolihoone. Koolilasteta külakool. Kuskilt
kostub kraaksatus. Kaaren kuuseladvas?
Kae! Keegi kõnnib külatanumal, kepiga kivikesi kopsides. Kahtlemata Krõõt!
Kaheksakümnene kõhetu külamemm, kaasas krussiskarvaline koeranäss Kuti.
Kuti kargleb, kiunub kui kutsikas. Korraga kihutab kaugema kivihunniku
kõrvale, kergitab karvast käppa, kraabib küüntega krabisevat kruusa.
Külavanema kõhnavõitu kass, kes koera kardab, kükitab kartlikult kõige
kõrgemal kivil. Koeraomanikki kõnnib kivideni.
Krõõt kasvatab kivihunniku kõrval kartulipõllul köögiviljagi, ka kümmet
kapsakest. Kiirustabki kaema, kuis kapsas kasvab. Krõõt kummardub kapsaste
kohale. “Kae kus kurat, kapsaussid kapsaste kallal!” kõlab kähedahäälne
kirumine kapsakasvataja kurgust. Kepp kukub Krõõda käest kolksuga
kruusakividele. Krõõt korjab kapsaussid kondiste kätega kokku, kukutab
kruusateele, kraapsab kahjureid kalossiga. Kihistab kahjurõõmsalt.
Keskpäevapäike kiirgab kuldset kuumust, kesksuve külgetõmmet. Krõõt kõnnib
käbedamalt, keerutab keppigi käes. “Kauges külas …”, kõõrutab Krõõt,
kinnitades kuulajaile: kesksuvi kogub kokku kõik kaugelerännanud
kagueestlased, kutsub kaimud kaugelt koju - kallisse kodukülla.
Ülle Jõesaar
