Viimane koolinädal oli sündmusterohke ja tegelikult veel täiesti töine ning finiš oli vägev. Sel aastal oli lõpupidu sama oluline kui eelmistel aastatel, sest tähistasime õppeaasta lõppu, uusi teadmisi ja oskusi ja arenguid. Teisalt oli selle õppeaasta lõpp kuidagi veel tähtsam ja hinges erilisem, sest see oli viimane Friedebert Tuglase nimelise Ahja Kooli lõpuaktus.
Meile on juba traditsiooniks saanud teha asju teisiti kui tavapärane ja seepärast võtsime viimase koolikella aktuse kohe erilise tähelepanuga käsile. Panime juhtkonnaga pead kokku ja korraldasime laheda grande finale. Alustasime oma aktust õhtul, et kogu koolipere saaks aktusel osaleda ja oodatud olid ka külalised lähedalt ja kaugelt. Kogu ringkäigu saatis meid droon, millega klõpsutas pilte Georg Erik Org. Õhtu juhatas sisse Rita Lutsari kirjutatud Ahja kooli laul, mille laulsid esmaspäeval linti: Berit Taukul, Tiia Tenno, Leili Rood, Karin Pikk ja Pirjo Pall. Seejärel kõlas kuskilt koolikell..kõlas ja kõlas kuni rahvas leidis kõlistaja raamatukogu vaateplatvormilt. See oli Ahja kooli vaim, kellel oli konkreetne sõnum:
Mina olen selle kooli vaim
ja ei sega mind ükski võim.
Jään valvama ma seda maja
ja teen kõik, mis on vaja,
et õpihimu oleks siin hinnas
ja ettevõtlikkus tuksumas rinnas
ja koostöös sünniks kõik hea,
nii elu siin õitseb, ma tean!
Ja äkitselt oli vaim ka kadunud ja koolipere liikus trummipõrina saatel edasi sillale, kus õpetaja Aira eestvedamisel sai iga klassi esindajad, õpetajad, lapsevanemad ja direktor lasta vette oma laevukese koos heade soovidega Ahja koolile.
Seejärel pöördus pilk mõisale, kus samuti hiilis ringi üks kummitus, kes püüdis tähelepanu õpetaja Aili koostatud ja õpetaja Annely ettekantud viktoriinilt Ahja kooli kohta. Õnneks oli siiski kooliperel Ahja kooli ajaloost nii mõnigi teadmine võtta ja viktoriin sai edukalt sooritatud. Üht võitjat ei selgunud, aga see polnud ka omaette eesmärk, võitjad olid kõik, kellele jäi midagi uut meelde.
Edasi viis rongkäik spordiväljakule, kus ootas ees üks korralik koostööharjutus. Direktor ja õpetaja Kervin lasid inimeste seas ringi käima ühe valge õhupalli, mis imiteeris üht väga head ideed, mille kogu koolipere pidi õrna puudutusega saatma rivi algusest lõpuni. Küll segas tuul, küll sääsed, küll segadus sellest, kas pall peab liikuma nüüd edasi või tagasi:). Oh, seda lusti ja lõbu ja pika püüdmise peale sai pall oma eesmärgini. Eks see koostöö tegemine olegi üks selline takistuste ületamine, sõbralik toetus, üksteisele ideede põrgatamine ja lõpuks ühisele eesmärgile välja jõudmine.
Spordiväljakult viis tee laulukaare alla, kus jätkus üheshingamise kontroll. Juba direktori vastuvõtul sai selgeks, et inimese keha on pill ja seda saab igaüks kasutada. Seega saime oma kehapilliga Rita trummi järgi rütmi tehes selgeks, et meie ühes hingamisega on lood ikka väga head. Pause täis ei plaksutatud ja rütmipillid olid kõik tõesti ühes rütmis. See tunne on hea ka uude õppeaastasse kaasa võtta.
Järgmine peatus oluliste peatuste teekonnal Ahja kooli loos oli madalseiklusrada ja mänguväljak, kus tehti küll vaid põgus peatus, sest juba nägime, kuidas keegi hirmsasti toimetab koolimaja ees. Kõik labidad ja rehad olid ka välja kraamitud. Koolipere liikus vaatama, mis ometi toimub. Meie rõõmuks kohtusime uuesti 2022.a. jõulupeol tuttavaks saanud vanaema ja tema lapselastega, kes olid ka kooliaasta selja taha jätnud ja nüüd maale vanaemale appi tulnud. Oi seda sädistamist ja kädistamist ja no maatöö oli neile lastele küll võõras mis võõras ja Youtube ka just õigeid vastuseid ei andnud. Samas, töö sai lõpuks meie oma koolilaste abiga tehtud ja juba järgmisel kevadel on koolimaja hoovis näha krookuseid.
Sealt edasi viis ühine tee kultuurimajja, kus Mia-Merethe laulis vahva laulukese ja siis sai sõna direktor. Direktori kõne kandev mõte oli see, et kõik on pidevas muutumises ja igal aastal õpitakse juurde erinevaid teadmisi ja oskusi. Samas oli üks muutus kogu kooliperes ühine - suhtumine sellesse, kui oluline on meie enda kool. Mõistmine, kui tore on, et meil on ühiselt loodud väärtused: õpihimu, ettevõtlikkus ja koostöö. Kui oluline on, et me saame koos kujundada õpihimulist inimest. See väärtus, et me ühise kooliperena ütlesime välja, et meie kool on meie elus olulisel kohal, et me oleme teinud selle arendamisel head tööd ja me ei soovi, et see kaotsi läheks, see väärtus on direktori jaoks hindamatu ning ta võtab selle kindlasti enda südames kaasa. Direktor avaldas tänu kogu kooliperele selle imetoreda teekonna eest Friedebert Tuglase nimelises Ahja Koolis.
Pärast kõnet said kõik õpilased oma 2023/24 õppeaasta lõputunnistused ja kõik õpilased, kel veel kooli märk puudus, said kingiks ka selle kaasa. Vaata ka kiituse saanud õpilaste nimekirja Kool kiidab rubriigist kodulehel. Õhtu jätkus õpetaja Karini tänusõnade ja tunnustusega meie kooli loovatele kunsti harrastajatele ja kunstiviktoriinis osalejatele.
Tänusõnu jagus õhtusse veel ja üllatuse tegid õpetajad, kes kinkisid direktorile õpilaste kirjutatud soovide kogumiku, noortekeskusest Piret, kes tänas toreda koostöö eest ja hoolekogu, kes tänas lahkuvaid õpetajaid Üllet, Annelyt, Kaisat, Kervinit ja Rainit ja direktorit.
Aktus oli liigutav, siiras ja südamlik, nii nagu meie kooli aktused ikka, aga pidu ei lõppenud veel ning suundusime kogu seltskonnaga koolimajja, kus ootasid juba koridorides kaetud lauad, kuhu kokk Ülle oli meisterdanud imemaitsvad pizzad ja rabarberikoogid. Õhtu sai jätkuda mõnusas suminas, heade soovide ütlemisega suveks ja suveplaanide tegemisega.
See oli üks imetore aasta, mis küll sisaldas ebakindlust, ärevust, muutuste tuuli, aga leiame ise muutustest omale positiivset, elus edasi viivat ja kujundame jätkuvalt Ahja majas õpihimulisi inimesi, siis on elul kindlasti värvi!:)
Tekst: Pirjo Pall, pildid Georg Erik Org, Pirjo Pall ja Ilvi Suislepp
