Individuaalse õppekava koostamine ja rakendamine.
Individuaalse õppekava all mõistetakse hariduslike erivajadustega õpilase jaoks koostatud õppekava, mis loob õpilasele tingimused võimetekohaseks õppimiseks ja arenemiseks.
See koostatakse koolis või klassis õppivatele õpperühmast oluliselt erinevate oskuste, terviseprobleemide, isiksuseomaduste ja/või võimetega või koolist kaua eemal viibinud õpilastele, kes vajavad pikemaks või lühemaks ajaks kooli või klassi ainekavast erinevat õppesisu ja/või tingimusi teatud teema/oskuse, aine või ainerühma ulatuses, õpioskuste ja/või sotsiaalse käitumise kujundamisel (Individuaalse..., 2004). Kui õpilasele on vastavalt haridus- ja teadusministri 8. detsembri 2004. a määrusele nr 61 “Individuaalse õppekava järgi õppimise kord” koosatud individuaalne õppekava, arvestatakse hindamisel individuaalses õppekavas sätestatud erisusi.
Ühelt poolt tuleks IÕK koostada andekatele õpilastele, teisalt alla keskmise edasijõudvatele õpiraskustega õpilastele. Individuaalse õppekava koostamise võib algatada õpilane või tema vanemad, kes esitavad kooli direktorile kirjaliku põhjendatud avalduse. Kui algatajaks on kool, otsustab individuaalse õppekava koostamise ja rakendamise õppenõukogu. IÕK rakendamisel sõlmitakse õppeleping, kus kirjas kõigi osapoolte õigused ja kohustused. Individuaalse õppekava rakendamise otsuse kinnitab kooli direktor oma käskkirjaga.
Rakendamise otsuses tuuakse ära:
1) üldised andmed õpilase kohta;
2) IÕK rakendamise põhjused;
3) õppetöö korraldamise alused (aluseks võetav riiklik õppekava);
4) õppeained ja pädevused, millele IÕK koostatakse;
5) rakendatavad tugisüsteemid;
6) kooli õppekavaga võrreldes õppesisule ja õpitulemustele vähendatud või kõrgendatud nõuete rakendamise põhimõtted;
7) IÕK rakendamise aeg ja tulemuste hindamise kord;
8) IÕK koostamise ja täitmisega seotud isikud ja nende kohustused.
Individuaalse õppekava täitmist on otstarbekas õppeaasta jooksul korduvalt hinnata. Vahehindamine aitab kohandada õppija arengukava, individuaalset õppekava ja õpikeskkonda muutunud olukorrale vastavaks. Kokkuvõtlik hindamine ja õppeperioodile hinnangu andmine võimaldab õppija enda, õpetajate ja võimalusel tugivõrgustiku esindajate poolt seada uusi sihte ning aidata toetada üleminekuid. Siiski pole otstarbekas koostada individuaalset õppekava väga pikaks ajaks ning paljudes õppeainetes.
Lõpphinnangu andmine IÕK rakendamisele võiks toimuda nii õpilase, vanemate, spetsialistide kui ka õpetajate meeskonna ringis, kus analüüsitakse tulemusi vastavalt individuaalsetele eesmärkidele. (Kool ja eriõpetus, 1996).
Kinnitatud direktori käskkirjaga nr 2-1/8-4. 01.09.2012 (Alus: PGS 9.juuni 2010; Eksamite korraldamine põhikoolis RT I, 13.09.2012)
1.1. Individuaalne õppekava (edaspidi IÕK) on hariduslike erivajadustega õpilaste jaoks koostatud õppekava, mis loob õpilasele tingimused võimetekohaseks õppimiseks ja arenemiseks.
1.2. Haridusliku erivajadusega õpilane on õpilane, kelle andekus, õpiraskused, terviseseisund, puue, käitumis- ja tundeeluhäired, pikemaajaline õppest eemalviibimine või kooli õppekeele ebapiisav valdamine toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi õppe sisus, õppeprotsessis, õppe kestuses, õppekoormuses, õppekeskkonnas (nagu õppevahendid, õpperuumid, suhtluskeel, sealhulgas viipekeel või muud alternatiivsed suhtlusvahendid, tugipersonal, spetsiaalse ettevalmistusega pedagoogid), taotletavates õpitulemustes või õpetaja poolt klassiga töötamiseks koostatud töökavas. (PGS §46)
Haridusliku erivajaduse väljaselgitamisel kasutatakse pedagoogilis-psühholoogilist hindamist, erinevates tingimustes õpilase käitumise korduvat ja täpsemat vaatlust, õpilast ja tema kasvukeskkonda puudutava lisateabe koondamist, õpilase meditsiinilisi ja logopeedilisi uuringuid. Andekate õpilaste väljaselgitamisel lähtutakse ka litsentsitud spetsialistide poolt läbiviidud standardiseeritud testide tulemustest, väga heade tulemuste saavutamisest üleriigilistel või rahvusvahelistel aineolümpiaadidel, konkurssidel või võistlustel ning valdkonna ekspertide hinnangutest.
1.3. IÕK koostamine on lubatud mis tahes kooliastmes õppivale õpilasele.
1.4. Kool võib teha õpilast õpetades muudatusi või kohandusi õppeajas, õppesisus, õppeprotsessis ja õppekeskkonnas. Kui muudatuste või kohandustega kaasneb nädalakoormuse või õppe intensiivsuse oluline kasv või kahanemine võrreldes kooli õppekavaga või riiklikes õppekavades sätestatud õpitulemuste vähendamine või asendamine, tuleb õpilasele koostada riiklikes õppekavades sätestatud korras individuaalne õppekava. (PGS §18)
1.5. Kui haridusliku erivajadusega õpilasele koostatud individuaalse õppekavaga nähakse ette riiklikus õppekavas sätestatud õpitulemuste vähendamine või asendamine või kohustusliku õppeaine õppimisest vabastamine, võib individuaalset õppekava rakendada nõustamiskomisjoni soovitusel. (PGS §18)
1.6. Individuaalse õppekava koostamisel kaasatakse õpilane või piiratud teovõimega õpilase puhul vanem ning vajaduse kohaselt õpetajaid ja tugispetsialiste. (PGS §18)
2.1. IÕK koostamise algatamiseks esitab õpilane, alaealise õpilase puhul tema seaduslik esindaja (edaspidi õpilane (esindaja)) vastavasisulise põhjendatud taotluse (avaldus) kirjalikult kooli direktorile koos pedagoogilis-psühholoogilise või meditsiinilise uuringu tulemustega.
2.2. Kooli direktor vaatab taotluse läbi 30 päeva jooksul taotluse esitamise päevast arvates ning teeb otsuse rahuldada taotlus ja koostada õpilasele IÕK või jätta taotlus rahuldamata.
2.3. Otsuse vormistatab direktor käskkirjaga ja teeb selle õpilasele (esindajale) posti teel kättetoimetamisega teatavaks.
3.1. IÕK aluseks on täidetud õpilase individuaalse arengu jälgimise kaart (selle saab hariduslike erivajadustega õpilaste (HEV) õppe koordineerijalt või siit.
3.2. Ettepaneku IÕK koostamiseks ja rakendamiseks teeb aineõpetaja või klassijuhataja. Ettepanekut tehes esitab klassijuhataja täidetult õpilase individuaalsuse kaardi HEV koordineerijale või õppealajuhatajale.
3.3 IÕK rakendamise otsustab ning kinnitab õppenõukogu. Klassijuhataja teavitab õppenõukogu otsusest lapsevanemat IÕK koostamise vajalikkusest, tuues ära põhjused, mis tingivad IÕK koostamise vajaduse.
3.4 Lapsevanem tagastab allkirjastatud IÕK 5 tööpäeva jooksul klassijuhatajale, kes edastab selle HEV õpilaste õppe koordineerijale.
3.5 Lapsevanemal on õigus keelduda IÕK koostamisest, saates kooli direktorile 5 tööpäeva jooksul sellekohase kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teate. IÕK-st keeldumisel lõpetab kool IÕK koostamise menetluse.
3.6 Õpilase individuaalse õppekava koostamist juhendab hariduslike erivajadustega õpilaste õppe koordineerija või õppealajuhataja, kes kaasab vajadusel eripedagoogi, logopeedi, psühholoogi, kooliõe jt spetsialiste.
3.7 Töökavade eest vastutavad aineõpetajad. Õpetaja fikseerib IÕK-ga seotud erisused oma töökavas. Koduõppel oleva õpilase jaoks koostatakse eraldi töökava ja see lisatakse manusena e-kooli päevikusse ning saadetakse meilitsi õppealajuhatajatele, HEV koordinaatorile ritalutsar@gmail.com
3.8 Õpilase individuaalse õppekavaga saavad õpilasega seotud isikud tutvuda HEV koordineerija juures. Õpilase individuaalset õppekava ei avaldata kolmandatele isikutele.
4.1 Kooli direktor korraldab IÕK koostamise ja kinnitab käskkirjaga, milles tuuakse ära:
4.1.1 üldised andmed õpilase kohta;
4.1.2 IÕK rakendamise põhjused;
4.1.3 IÕK rakendamise periood;
4.1.4 õppetöö korraldamise alused–õpingutel aluseks võetav riiklik õppekava; õppeained ja pädevused, millele IÕK koostatakse; IÕK rakendumise tingimused/erisused vastavalt õppeaine(te)le: kooli õppekavaga võrreldes õppesisule ja õpitulemustele vähendatud või kõrgendatud nõuete rakendamise põhimõtted;
4.1.5 rakendatavad tugisüsteemid;
4.1.6 eeldatavad tulemused ja hindamine;
4.1.7 IÕK koostamise ja täitmisega seotud isikud ja nende kohustused;
4.2. IÕK lisatakse Õpilase individuaalsusekaardi juurde.