"Ahja, minu kõikide rännakute alguspunkt" - Friedebert Tuglas
Kantselei: 799 3961, info@ahjakool.ee

Rohenädal vol 1 kokkuvõte

Meie Rohenädal oli tegevusi tihkelt täis. Oleme teinud vahekokkuvõtteid, aga nüüd ka esimese Rohenädala üldpilt ning käesoleval nädalal ( 17-21.04) jätkame Rohenädala teemadega, kinnistades oma teadmisi ja avastades uusi õppekäikude kaudu Maanteemuuseumisse ja Räpina keskkonnamajja.

Rohenädal on väga seotud meie põhiväärtustega - õpihimu, koostöö ja ettevõtlikkus, sest nädalat alustasime õpilasesinduse korraldatud pakendite sorteerimise klassidevahelise võistlusega (pildil võistlejad kontrollimas pakendite korrektset paigutust kastidesse). Võistlusel saadi õues liikuda, teha meeskonnatööd, saadi uusi teadmisi pakendite sorteerimisest ning kinnistati juba olemasolevaid teadmisi, sest palju prahti leidis omale sobiva kasti. Loomulikult eelnes võistlusele korralik teavituskampaania Stuudiumis ja koolimaja seintel, kus oli palju infot pakendite õigest sorteerimisest (vaata ka artiklit- "Rohenädalal räägivad seinad": https://ahjakool.ee/rohenadalal-raagivad-seinad/).

Oma keskkonna märkamisele andis hoogu ka aprillist käima lükatud õuevahetundide korraldamine, kus õpilastel on võimalik õues kas jalutada, joosta, mängida palli, lahendada kevade bingot või mängida täringumängu vms. Lisaks tegi 19-21.04 haridustehnoloog Rainer koos nutiõpilastega õpilastele põneva orienteerumismängu, mis on samuti seotud Rohenädala teemadega ja kasutab kogu koolimaja ning õueala liikumisvõimalusi.

Kolmapäeval, 12.04, tuli meie 1.-4.klassi õpilastega meisterdama lapsevanem Priit, kes juhendas aktiivset seltskonda koos õpetajate abiga meisterdama lauajääkidest vinge doomino. Klotsid on piisavalt suured ja vastupidavad, et neid saab kasutada ka õuevahetundidel (pildil protsessi algus, tegevus ja lõpp). Lisaks juhtus just rohenädalasse ka üks tore külalistund, kus Põlvamaa arenduskeskuse ettevõtluskonsultant rohemajanduse alal käis 5.klassi majandustunnis õpilastega kohtumas. Tehti rühmatööd ja arutelusid ning valmis plakat, millises keskkonnas tahaksid õpilased õppida ja millises töötada. Sarnasusi leiti nii õpilase kui ettevõtja isiksuseomadustes ja tore fakt oli seegi, et kõik meie kooli väärtused loetleti samuti nende omaduste sekka (loe ka artiklit: " 5.klassis ettevõtlikkust ergutamas" https://ahjakool.ee/5-klassis-ettevotlikkust-ergutamas/).

Neljapäeval, 13.04, toimus pikalt ette valmistatud ja kaua oodatud tüdrukute klubi taaskasutuse moeshow. Tartu Ülikooli loodusmuuseumi andmetel tekitab moetööstus hinnanguliselt 8–10% kogu maailma kasvuhoonegaaside heitkogustest. Rõivatootmise käigus tekkinud kemikaalid ja mikroplastik saastavad veekogusid. Rõivaste tootmine ja tarbimine on rajatud ärimudelile, mis soodustab odava ja kergesti kättesaadava toorme, energia ja tööjõu kasutamist. Erinevad analüüsid näitavad, et igal aastal lõpetab 73% maailmas toodetud ja tarbitud rõivastest prügimäel. Meie andsime väikse panuse, et seda pilti muuta. Moeshowl esitleti väärindatud ehk uuskasutuse leidnud riideid ja aksessuaare ning ka taaskasutust leidnud riietusi. Moeshow kaunistused ja lavakujundus oli samuti taaskasutatud materjalidest (pildigalerii all).

Reede oli pühendatud suure plaani nägemisele ehk arusaamisele, kuidas riiklikul tasandil soovitakse rohepööret teha. Sellest käis 5.-9.klassidele rääkimas Rohetiigri kõneisik ja ELF ametnik Jüri-Ott Salm (pildid all). Lisaks korraldasid reedel lapsevanemad koolikohviku, kus püüdsime järgida keskkonnateadlikkuse põhimõtteid ning toimus ka taaskasutuslaat, kus sai uuesti ringlusesse suunata enda kasutuseta seisma jäänud riideid, jalatseid jms (meeleolu pildid all). Kuigi osavõtt laadal müüjana ei olnud just suur, leidis siiski nii mõnigi väikseks jäänud riideese uue omaniku ja sisustuskaup uue kodu. Julgustame kõiki alati enne jaekaubandust vaatama ringi taaskasutuspoodides, on hind soodsam ja teate, kas riie ka pesule vastu peab.

Usume, et need kaks roheteemadele pühendatud nädalat koos infoküllase koolimajaga suudavad taas meie inimestele meelde tuletada, mis moodi me ise saame keskkonna säilimisse panustada ja miks seda teha on vaja. Lisaks seostame teoreetilisi teadmisi praktilistega ning see toetab sügavama teadmise kujunemist ning loodame, et innustab õppijaid õppima.

Autor: Pirjo Pall, pildid Pirjo Pall, Rita Lutsar